Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: "Minge kõik mu juurest ära!" Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.
2
Ja ta puhkes valjusti nutma, nõnda et egiptlased seda kuulsid ja vaarao kojas saadi sellest teada.
3
Ja Joosep ütles oma vendadele: "Mina olen Joosep! Kas mu isa alles elab?" Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees!
4
Siis ütles Joosep, oma vendadele: "Astuge ligemale!" Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: "Mina olen Joosep teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse.
5
Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.
6
Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kündi ega lõikust.
7
Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsmiseks paljudele.
8
Nüüd aga ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja kogu ta kojale isandaks ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.
9
Tõtake ja minge mu isa juure ning ütelge temale: nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juure, ära viivita!
10
Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja pojad ja su poegade pojad, ja su pudulojused ja su veised ja kõik, mis sul on.
11
Ma tahan seal hoolitseda sinu eest, sest veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega kõik, kes sul on.
12
Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin!
13
Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!"
14
Siis ta langes oma vennale Benjaminile ümber kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela ümber.
15
Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.
16
Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud, ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.
17
Ja vaarao ütles Joosepile: "Ütle oma vendadele: Tehke nõnda: koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,
18
võtke oma isa ja oma pered ning tulge minu juure, siis ma annan teile Egiptusemaa parimat ja te saate süüa maa rasva!
19
Ja sul tuleb anda käsk: Tehke nõnda: võtke endile Egiptusemaalt vankrid väetimate laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge.
20
Teie silm ärgu kurvastagu teie asjade pärast, sest parim kogu Egiptusemaal peab olema teie päralt!"
21
Ja Iisraeli pojad tegid nõnda ja Joosep andis neile vaarao käsu peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.
22
Ta andis neile kõigile piduriided, aga Benjaminile andis ta kolmsada hõbeseeklit ja viied piduriided.
23
Samuti läkitas ta oma isale kümme eeslit, kes olid koormatud Egiptuse parimate kaupadega, ja kümme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.
24
Siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. Ja ta ütles neile: "Teel ärge riielge!"
25
Ja nad läksid ära Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa Jaakobi juure.
26
Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: "Joosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!" Aga ta süda jäi külmaks, sest ta ei uskunud neid.
27
Siis nad jutustasid temale kõigest, mis Joosep nendega oli rääkinud. Ja kui ta nägi vankreid, milled Joosep oli läkitanud teda ära tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.
28
Ja Iisrael ütles: "Küllalt! Mu poeg Joosep elab alles! ma tahan minna ja teda näha, enne kui suren!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Nõnda Iisrael läks teele ühes kõigega, mis tal oli, ja tuli Beer-Sebasse ning ohverdas tapaohvreid oma isa Iisaki Jumalale.
2
Ja Jumal rääkis Iisraeliga öösel nägemuses; ta ütles: "Jaakob, Jaakob!" Ja see vastas: "Siin ma olen!"
3
Siis ta ütles: "Mina olen Jumal, sinu isa Jumal, ära karda minna Egiptusesse, sest ma teen sind seal suureks rahvaks!
4
Mina lähen ühes sinuga Egiptusesse ja ma toon sind sealt tagasi, ja Joosep suleb oma käega su silmad!"
5
Ja Jaakob asus Beer-Sebast minekule; Iisraeli pojad panid oma isa Jaakobi ja oma väetimad lapsed ja naised vankritesse, milled vaarao oli läkitanud teda tooma.
6
Ja nad võtsid oma karjad ja varanduse, mis nad Kaananimaal olid soetanud, ja tulid Egiptusesse, Jaakob ja kõik ta sugu ühes temaga.
7
Oma pojad ja poegade pojad, tütred ja poegade tütred ja kogu oma soo viis ta ühes enesega Egiptusesse.
8
Ja need on Iisraeli laste nimed, kes Egiptusesse tulid: Jaakob ja tema pojad. Jaakobi esmasündinu oli Ruuben.
9
Ruubeni pojad olid Hanok, Pallu, Hesron ja Karmi.
10
Siimeoni pojad olid Jemuel, Jaamin, Ohad, Jaakin, Sohar ja Saul, kaananlanna poeg.
11
Leevi pojad olid Geerson, Kehat ja Merari.
12
Juuda pojad olid Eer, Oonan, Seela, Perets ja Serah; aga Eer ja Oonan surid Kaananimaal. Peretsi pojad olid Hesron ja Haamul.
13
Issaskari pojad olid Toola, Puuva, Joob ja Simron.
14
Sebuloni pojad olid Sered, Eelon ja Jahleel.
15
Need olid Lea pojad, kelled ta Jaakobile ilmale tõi Mesopotaamias; peale nende oli tal tütar Diina. Kõiki ta poegi ja tütreid oli ühtekokku kolmkümmend kolm hinge.
16
Gaadi pojad olid Sifjon, Haggi, Suuni, Esbon, Eeri, Arodi ja Areli.
17
Aaseri pojad olid Jimna, Jisva, Jisvi ja Beria; nende õde oli Serah. Beria pojad olid Heber ja Malkiel.
18
Need olid Silpa pojad, kelle Laaban andis oma tütrele Leale ja kes tõi need Jaakobile ilmale, kuusteistkümmend hinge.
19
Jaakobi naise Raaheli pojad olid Joosep ja Benjamin.
20
Joosepile sündisid Egiptusemaal pojad, kelled temale ilmale tõi Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar: Manasse ja Efraim.
21
Benjamini pojad olid Bela, Beker, Asbel, Geera, Naaman, Eehi, Roos, Muppim, Huppim ja Aard.
22
Need olid Raaheli pojad, kes Jaakobile sündisid, ühtekokku neliteistkümmend hinge.
24
Naftali pojad olid Jahsel, Guuni, Jeeser ja Sillem.
25
Need olid Billa pojad, kelle Laaban andis oma tütrele Raahelile ja kes tõi need Jaakobile ilmale, ühtekokku seitse hinge.
26
Kõiki hingi, kes Jaakobiga Egiptusesse tulid, kes tema niudeist olid väljunud, peale Jaakobi poegade naiste, oli ühtekokku kuuskümmend kuus hinge.
27
Ja Joosepi poegi, kes temale Egiptuses olid sündinud, oli kaks hinge; kõiki Jaakobi soo hingi, kes Egiptusesse tulid, oli seitsekümmend.
28
Ja ta läkitas Juuda enese eel Joosepi juure, et see teda juhataks Goosenisse; nõnda nad tulid Gooseni maakonda.
29
Ja Joosep laskis hobused oma vankri ette rakendada ning läks Goosenisse vastu oma isale Iisraelile; kui ta teda nägi, siis ta langes temale kaela ja nuttis kaua tema kaelas.
30
Ja Iisrael ütles Joosepile: "Nüüd ma võin surra, sest olen näinud su nägu ja tean, et oled alles elus!"
31
Ja Joosep ütles oma vendadele ja oma isa perele: "Ma lähen ja teatan vaaraole ning ütlen temale: Mu vennad ja mu isa pere, kes olid Kaananimaal, on minu juure tulnud.
32
Ja need mehed on pudulojuste karjased, sest nad olidki karjakasvatajad, ja nad on oma pudulojused ja veised ja kõik, mis neil oli, kaasa toonud.
33
Kui juhtub, et vaarao teid kutsub ja küsib: Mis teie amet on?
34
Siis vastake: Su sulased on olnud karjakasvatajad noorest põlvest kuni tänini, niihästi meie kui meie isad - et saaksite elada Gooseni maakonnas, sest egiptlased põlgavad kõiki pudulojuste karjaseid!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis on taevariik kümne neitsi samane, kes võtsid oma lambid ja läksid välja peigmehele vastu.
2
Viis neist olid rumalad ja viis mõistlikud.
3
Rumalad võtsid küll lambid, aga ei võtnud õli enesega.
4
Aga mõistlikud võtsid õli astjatesse ühes oma lampidega.
5
Kui peigmees viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.
6
Aga keskööl kuuldi häält: Ennäe, peigmees! Minge vastu!
7
Siis tõusid kõik need neitsid üles ja valmistasid oma lambid.
8
Aga rumalad ütlesid mõistlikele: Andke meile oma õlist, sest meie lambid kustuvad!
9
Kuid mõistlikud kostsid ja ütlesid: Ei ilmaski, sellest ei jätku meile ja teile; vaid minge pigemini kaupmeeste juure ja ostke endile!
10
Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti.
11
Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: Issand, Issand, ava meile!
12
Aga tema vastas ning ütles: Tõesti ma ütlen teile, ma ei tunne teid!
13
Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!
14
Sest see on nõnda, nagu üks inimene võõrale maale minnes kutsus oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.
15
Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema jõudu mööda, ja läks võõrale maale.
16
Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks.
17
Nõndasamuti, kes oli saanud kaks, saavutas teist käks lisaks.
18
Aga see, kes oli saanud ühe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha.
19
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama.
20
Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juure ja ütles: Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!
21
Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!
22
Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!
23
Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!
24
Siis astus esile ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
25
Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!
26
Aga tema isand kostis ning ütles temale: Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
27
Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi.
28
Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke see sellele, kellel on kümme talenti.
29
Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on.
30
Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
31
Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma aujärjele;
32
ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest.
33
Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.
34
Siis Kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel: Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!
35
Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu;
36
ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juure.
37
Siis vastavad õiged temale: Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind, või millal janusena ja jootsime sind?
38
Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind?
39
Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juure?
40
Siis vastab kuningas ja ütleb neile: Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!
41
Siis ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
42
Sest mul oli nälg, ja te ei annud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind;
43
ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama.
44
Siis vastavad ka need temale: Issand, millal me nägime sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole sind teeninud?
45
Siis ta vastab neile nõnda: Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate seast, seda te ei ole minulegi teinud.
46
Ja need lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse!"
