Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kostis Iiob ja ütles:
2
"Ma tean tõesti, et see nõnda on: kuidas võib inimene õige olla Jumala ees?
3
Kui keegi tahaks temaga vaielda, ei suudaks ta temale vastata mitte ainsalgi korral tuhandest!
4
Ta on südamelt tark ja jõult tugev - kes võiks teda trotsida ja ise pääseda? -
5
kes liigutab mägesid, ilma et need märkaksid, kui ta oma vihas neid kummutab,
6
kes põrutab maa oma asemelt, nõnda et selle sambad vabisevad,
7
kes käsib päikest, et see ei tõuseks, ja paneb tähed pitseriga kinni,
8
kes üksinda laotab taevaid ja kõnnib mere lainete peal,
9
kes teeb Vankri-, Varda- ja Sõelatähed ja lõunapoolsed tähtkujud,
10
kes teeb suuri ja mõistmatuid asju ning otsatumaid imetegusid!
11
Vaata, ta läheb minust mööda, aga mina ei näe, ta käib üha, aga mina ei märka teda!
12
Vaata, ta napsab ära, kes võiks teda takistada? Kes ütleks temale: "Mis sa teed?"
13
Jumal ei hoia tagasi oma viha, temale peavad alistuma Rahabi aitajad!
14
Kuidas võiksin siis mina temale vastata, oma sõnu tema jaoks valida?
15
Kuigi olen õige, ma ei saa vastata, vaid pean anuma oma Kohtumõistjat!
16
Kuigi ma hüüaksin ja tema vastaks mulle, ma siiski ei usu, et ta mu häält kuulda võtab,
17
Tema, kes haarab mu järele tormis ja lisab mulle ilma põhjuseta haavu,
18
kes ei lase mind hinge tõmmata, vaid täidab mind kibedusega!
19
Kui on küsimus jõust, vaata, ta on tugevam! Või kui on kohtuasi, kes mind ette kutsub?
20
"Kuigi olen õige, mõistab mind hukka mu oma suu; kuigi olen süütu, peab tema mind süüdlaseks!"
21
Ma olen süütu! Ma ei hooli oma hingest, ma põlgan oma elu!
22
Ükskõik! Seepärast ma ütlen: tema hävitab niihästi õige kui õela!
23
Kui uputus äkitselt surmab, siis ta pilkab süütumate meeleheidet!
24
Kui maa on antud õela kätte, ta katab selle kohtumõistja palge - kui mitte tema, kes siis muu?
25
Mu päevad on jooksjast nobedamad, kaovad õnne nägemata!
26
Need mööduvad otsegu roogvened, nagu kotkas, kes sööstab oma saagi kallale!
27
Kui ma mõtlen: ma unustan oma kaebuse, jätan oma kurva näo ja olen rõõmus,
28
siis on mul hirm kõigi oma kannatuste ees, ma tean, et sa ei pea mind süütuks!
29
Olgu ma siis juba süüdi! Miks peaksin ennast veel ilmaasjata vaevama?
30
Isegi kui ma peseksin ennast lumega ja puhastaksin oma käsi leelisega,
31
pistaksid sina mind poriauku ja siis jälestaksid mind mu omad riidedki!
32
Sest Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia!
33
Ei ole meie vahel vahemeest, kes oma käe saaks panna meie mõlemate peale!
34
Võtku ta oma vits ära mu pealt, et hirm tema ees mind ei heidutaks!
35
Siis ma saaksin rääkida ilma teda kartmata! Sest ma ei ole omast meelest mitte niisugune!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mu hing on elust tüdinud, ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses,
2
ma ütlen Jumalale: Ära mõista mind hukka! Anna mulle teada, miks sa mind kimbutad?
3
Kas on su meelest hea, et sa teed ülekohut, et sa põlgad oma kätetööd, aga valgustad õelate nõupidamist?
4
Ons sul lihalikud silmad või näed sa, nagu inimene näeb?
5
Ons su päevad nagu inimese päevad või on su aastad nagu mehe aastad,
6
et sa uurid mu süüd ja nõuad taga mu pattu,
7
kuigi sa tead, et mina ei ole süüdlane ja et ei ole kedagi, kes sinu käest võiks päästa?
8
Sinu käed kujundasid ja valmistasid mind; seejärel sa pöördusid mind neelama!
9
Pea meeles, et sa mind oled teinud savist! Ja nüüd sa tahad mind jälle tagasi viia põrmu!
10
Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgastuda juustu sarnaselt?
11
Sa katsid mind naha ja lihaga ning põimisid ühte kontide ja kõõlustega!
12
Sa andsid mulle elu ja osaduse, ja su hoolitsus hoidis mu vaimu!
13
Aga selle sa talletasid oma südamesse, ma tean, et sul oli meeles see:
14
kui mina pattu teen, siis valvad sina mind ega anna andeks mu süütegu!
15
Häda mulle, kui oleksin süüdi! Aga isegi õigena ma ei julge pead tõsta, olles täis häbi ja nähes oma viletsust!
16
Ja kui ma tõstaksingi pead, sa ajaksid mind taga nagu lõukoer ja teeksid jälle mu kallal imetegusid!
17
Sa tood mu vastu uusi omapoolseid tunnistajaid ja kasvatad oma viha mu vastu, üha pannes vaeva mulle peale!
18
Miks tõid mind välja emaihust? Oleksin ometi hinge heitnud ühegi silma nägemata!
19
Siis oleks mind viidud emaüsast hauda, otsegu mind ei oleks olnudki!
20
Eks ole mu elupäevi pisut? Jäta mind, et võiksin olla pisutki rõõmsam,
21
enne kui ma tagasitulekuta lähen pimeduse ja surmavarju maale,
22
maale, kus pimedus on pilkane, kus on surmavari ja kaos ja kus valguski on pimedus!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kostis naamalane Soofar ja ütles:
2
Kas peaks see sõnaküllus jääma vastuseta või lobisejal olema õigus?
3
Kas su vada peaks panema mehed vaikima või tohid sa mõnitada, ilma et ükski sind häbistaks?
4
Sest sa ütled: Mu õpetus on selge ja ma olen tema silmis puhas!
5
Kui ometi Jumal räägiks ja avaks oma huuled su vastu
6
ning ilmutaks sulle tarkuse saladusi, mis on mõistusele otsegu imed! Siis sa mõistaksid, et Jumal su süüst mõndki unustab!
7
Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?
8
Need on kõrgemad kui taevad - mida sina suudad teha? sügavamad kui surmavald - mida sina sellest tead?
9
Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri!
10
Kui tema mööda läheb ja vangistab ning kohtu kokku kutsub, kes teda siis võiks keelata?
11
Sest tema tunneb valelikke inimesi, näeb nurjatust ja paneb tähele,
12
et ka tühipäine mees saaks oidu ja metseesli varss muutuks inimeseks!
13
Kui sinagi oma südant valmistaksid ja sirutaksid oma käed tema poole -
14
kui su käes on süütegu, siis saada see kaugele ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse -
15
siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta, võiksid olla kindel ega tarvitseks karta!
16
Siis sa võiksid unustada vaeva, mõtelda sellele kui äravoolanud veele!
17
Su eluiga tõuseks kaunimaks kui keskpäev, pimedus oleks nagu hommik!
18
Siis sa võiksid olla kindel, et lootust on! Sa tunneksid ennast küll häbistatuna, aga sa saaksid rahulikult magada!
19
Sa võiksid maha heita, ilma et keegi hirmutaks! Ja paljud tuleksid sind meelitama!
20
Aga õelate silmad kustuksid, neil kaoks pelgupaik ja nende lootuseks oleks hingeheitmine!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kostis Iiob ja ütles:
2
"On tõsi, et teie olete inimesed ja ühes teiega sureb tarkus!
3
Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää mitte teist maha! Ja kes ei mõistaks niisuguseid asju?
4
Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks! Naerualuseks on õige ja vaga!
5
Julge arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, hoop veel sellelegi, kelle jalg libastub!
6
Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal - sellel, kes jumalat oma käes kannab!
7
Aga küsi ometi lojustelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada,
8
või maa loomadelt, et need teeksid sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle!
9
Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Jehoova käsi,
10
kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim!
11
Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?
12
Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus!
13
Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus!
14
Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte!
15
Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad nad maa!
16
Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja!
17
Tema teeb nõuandjad rumalaks ja kohtumõistjad narriks!
18
Tema teeb lahti kuningate kõidikud ja köidab neile köie vööle!
19
Tema saadab preestrid paljajalu teele ja laseb kaduda üha voolavad veed!
20
Tema kaotab ustavailt huuled ja võtab vanadelt aru!
21
Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd!
22
Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte!
23
Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid!
24
Maa rahva peameestelt ta võtab mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal!
25
Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mõne päeva pärast läks ta jälle Kapernauma, ja saadi kuulda, et ta on kodus.
2
Siis kogunes sinna palju rahvast, nii et neil väljas ukse eeski ei olnud enam maad. Ja ta rääkis neile Jumala sõna.
3
Ja ta juure tuldi ning toodi halvatut, keda kandsid neli meest.
4
Ja kui nad rahva pärast ei pääsnud teda tooma tema ligi, võtsid nad sealt kohalt, kus ta oli, katuse lahti, tegid augu ja lasksid alla sängi, millel halvatu lamas.
5
Kui Jeesus nende usku nägi, ütles ta halvatule: "Poeg, su patud antakse andeks!"
6
Aga seal istusid mõned kirjatundjad, ja need mõtlesid oma südames:
7
"Mida seesinane räägib? Ta pilkab Jumalat. Kes muu võib patte andeks anda kui ainuüksi Jumal?"
8
Ja kohe tundis Jeesus oma vaimus, et nad iseeneses nõnda mõtlevad, ja ütles neile: "Miks te mõtlete seda oma südamees?
9
Kumb on kergem, kas ütelda halvatule: Sulle antakse patud andeks! või: Tõuse üles ja võta oma säng ning kõnni?
10
Aga et te teaksite, et Inimese pojal on meelevald patte andeks anda, siis - ütleb ta halvatule
11
ma ütlen sulle: "Tõuse üles, võta oma säng ja mine koju!"
12
Ja sedamaid tõusis ta üles ja võttis oma sängi ja läks välja kõigi nähes, nõnda et kõik ehmusid ja andsid au Jumalale ning ütlesid: "Niisugust asja me pole ilmaski näinud!"
13
Ja ta läks jälle välja mere ääre, ja kõik rahvas tuli tema juure, ja ta õpetas neid.
14
Ja mööda minnes nägi ta Leevi, Alfeuse poja, tollihoone juures istuvat; ja ta ütleb temale: "Järgi mind!" Ja tema tõusis ja järgis teda.
15
Ja sündis, kui ta lauas istus tema majas, et istus ka palju tölnereid ja patuseid lauas ühes Jeesuse ja ta jüngritega; sest palju oli neid, kes teda järgisid.
16
Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et ta sööb tölnerite ja patustega, ütlesid nad tema jüngritele: "Miks ta sööb ja joob tölnerite ja patustega?"
17
Ja kui Jeesus seda kuulis, ütles ta neile: "Ei terved vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!"
18
Ja Johannese ja variseride jüngrid pidasid paastu. Siis tuldi ja üteldi temale: "Miks Johannese ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?"
19
Jeesus ütles neile: "Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures? Niikaua kui peigmees on nende juures, ei või nad paastuda.
20
Aga päevi tuleb, mil peigmees neilt ära võetakse, ja siis, sel päeval, nad paastuvad.
21
Ükski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele, muidu augutäidis rebeneb selle küljest lahti, uus vana küljest, ja auk läheb pahemaks.
22
Ka ei pane ükski värsket viina vanadesse nahklähkritesse; muidu värske viin ratkub länkrid ja viin ning lähkrid lähevad raisku; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse!"
23
Ja juhtus, et ta ühel hingamispäeval kõndis läbi viljapõldude ja ta jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.
24
Ja variserid ütlesid temale: "Vaata, miks nad hingamispäeval teevad, mida ei tohi?"
25
Tema ütles neile: "Kas te ei ole lugenud, mis tegi Taavet, kui tal puudus oli ning nälg temal ja ta kaaslastel,
26
kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ja sõi ära vaateleivad, mida ühelgi ei olnud luba süüa kui vaid preestritel, ja andis ka neile, kes olid temaga?"
27
Ja ta ütles neile: "Hingamispäev on tehtud inimese pärast aga mitte inimene hingamispäeva pärast!
28
Nii on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta läks jälle kogudusekotta. Ja seal oli mees, kellel oli kuivanud käsi.
2
Ja nad varitsesid teda, kas ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et kaevata tema peale.
3
Siis ta ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: "Tõuse ja astu esile!"
4
Ja ta küsis neilt: "Kas tohib hingamispäeval teha head või kurja, et elu päästa või hukata?"Aga nad jäid vait.
5
Ja ta vaatas ümber nende peale vihaga ja oli ühtlasi kurb nende südamekanguse pärast ja ütles mehele: "Siruta käsi!"Ja ta sirutas; ja ta käsi sai jälle terveks.
6
Ja variserid läksid välja ja pidasid kohe nõu Heroodese seltsiga Jeesuse vastu, et teda hukata.
7
Aga Jeesus läks ära ühes oma jüngritega mere poole, ja suur rahvahulk järgis teda Galileast ja Judeast,
8
ja Jeerusalemast ja Idumeast ja teiselt poolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest, suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju ta tegi, tuli tema juure.
9
Ja ta ütles oma jüngritele, et nad hoiaksid lootsiku temale valmis rahva pärast, et see ei tungiks ta peale,
10
sest ta tegi terveks paljusid, mistõttu temale peale rõhusid kõik, kelledel oli häda, et nad saaksid teda puudutada.
11
Ja rüvedad vaimud, kui nad teda nägid, heitsid maha tema ette, kisendasid ning ütlesid: "Sina oled Jumala Poeg!"
12
Ja ta hoiatas neid kangesti, et nad ei teeks teda avalikuks.
13
Ja ta läks üles mäele ja kutsus enese juure, keda ta tahtis, ja nad tulid ta juure.
14
Ja ta määras kaksteistkümmend, et need oleksid tema juures ja ta võiks neid läkitada kuulutama
15
ja et neil oleks meelevald välja ajada kurje vaime.
16
Ta määras need kaksteistkümmend: Siimona, ja pani temale nimeks Peetrus,
17
ja Jakoobuse, Sebedeuse poja, ja Johannese, Jakoobuse venna, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad;
18
ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimona Kaanast,
19
ja Juudas Iskarioti, kes ta ära andis.
20
Ja ta tuli koju. Ja rahvas tuli jälle kokku, nõnda et nad ei saanud leibagi võtta.
21
Ja kui tema juures olijad seda kuulsid, läksid nad välja teda kinni võtma, sest nad ütlesid: "Ta on arust ära!"
22
Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemast, ütlesid: "Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab ta välja kurje vaime!"
23
Tema kutsus need enese juure ja ütles neile võrdumitega: "Kuidas võib saatan välja ajada saatanat?
24
Ja kui kuningriik on isekeskis riius, siis ei või see kuningriik püsida.
25
Ja kui koda on, isekeskis riius, siis ei või see koda püsida.
26
Ja kui saatan paneb iseenesele vastu, siis ei või ta püsida, vaid tal on ots käes!
27
Ükski ei või minna vägeva majasse ja riisuda ta riistu, kui ta enne seda vägevat ei seo. Ja siis ta võib rüüstata tema maja.
28
Tõesti ma ütlen teile, et kõik patud antakse inimlastele andeks, ja Jumala pilkamised, niipalju kui nad iganes on Jumalat pilganud,
29
kuid kes iganes on pilganud Püha Vaimu, sellel ei ole andekssaamist iialgi, vaid ta on süüdlane igaveses patus!"
30
Sest nad ütlesid: "Temas on rüve vaim!"
31
Siis tulid tema ema ja vennad ja seisid õues ja läkitasid tema juure teda kutsuma.
32
Ja rahvas istus ta ümber ja temale üteldi: "Vaata, su ema ja su vennad õues otsivad sind!"
33
Ta vastas neile ning ütles: "Kes on mu ema või mu vennad?"
34
Ja ta vaatas enese ümber nende peale, kes istusid sõõris ta ümber, ning ütles: "Vaata, siin on mu ema ja mu vennad!
35
Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema!"
