A A A
Lugemiskava
Piibli versioon

Iiob peatükk 1

Flash tuleb sisse lülitada
1
Uusimaal oli mees, Iiob nimi. See mees oli vaga ja õiglane, ta kartis Jumalat ja hoidus kurjast.
2
Temale sündis seitse poega ja kolm tütart.
3
Tema karjas oli seitse tuhat pudulojust, kolm tuhat kaamelit, viissada paari härgi, viissada emaeeslit, ja tal oli väga palju peret; see mees oli rikkaim kõigist hommikumaalasist.
4
Tema pojad käisid ja pidasid pidusid üksteise kodades, igaüks omal päeval; nad läkitasid järele ja kutsusid oma kolm õde enestega sööma ja jooma.
5
Aga kui pidupäevad olid ringi teinud, siis Iiob läkitas poegadele järele ja pühitses neid; ta tõusis hommikul vara ja ohverdas põletusohvreid, igaühe eest ühe, sest Iiob mõtles: "Võib-olla on mu pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud!" Nõnda tegi Iiob alati.
6
Ent ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Jehoova ees, tuli ka saatan nende sekka.
7
Ja Jehoova küsis saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Maad mööda hulkumast ja rändamast!"
8
Siis Jehoova ütles saatanale: "Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast!"
9
Saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Kas Iiob asjata Jumalat kardab?
10
Eks sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta kari on siginenud maal.
11
Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta sind näkku neab!"
12
Siis Jehoova ütles saatanale: "Vaata, kõik, mis tal on olgu sinu käes! Ära ainult pista kätt tema enese külge!" Ja saatan läks Jehoova juurest ära.
13
Ja ühel päeval, kui ta pojad ja tütred olid söömas ja viina joomas oma vanima venna kojas,
14
tuli käskjalg Iiobi juure ja ütles: "Härjad olid kündmas ja emaeeslid nende kõrval söömas,
15
aga seebalased tulid kallale ja võtsid need ära ja lõid poisid mõõgateraga maha. Ainult mina üksi pääsin seda sulle teatama!"
16
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Jumala tuli langes taevast ja süütas pudulojused ja poisid ning põletas need ära. Ainult mina üksi pääsin seda sulle teatama!"
17
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Kaldealased tegid kolm salka ja tungisid kaamelite kallale ning võtsid need ära ja lõid poisid mõõgateraga maha. Ainult mina üksi pääsin seda sulle teatama!"
18
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Su pojad ja tütred olid söömas ja viina joomas oma vanima venna kojas.
19
Vaata, siis tuli kõrve poolt suur tuul, tõukas koja nelja nurka ja see langes noorte meeste peale, nõnda et need surid! Ainult mina üksi pääsin seda sulle teatama!"
20
Siis Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas
21
ja ütles: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti ma lähen sinna tagasi! Jehoova on annud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud!"
22
Kõige selle juures Iiob ei teinud pattu ega rääkinud Jumala kohta halba.

Iiob peatükk 2

Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Jehoova ees, tuli ka saatan nende sekka ja seisis Jehoova ees.
2
Ja Jehoova küsis saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja saatan vastas Jehoovale:" Maad mööda hulkumast ja rändamast!"
3
Siis Jehoova ütles saatanale: "Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: ta on vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Veelgi peab ta kinni oma vagadusest, kuigi sa kihutasid mind tema vastu teda ilma põhjuseta hävitama!"
4
Aga saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!
5
Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Küllap ta sind näkku neab!"
6
Ja Jehoova ütles saatanale: "Vaata, ta on su käes! Säästa ainult tema hing!"
7
Siis saatan läks Jehoova juurest ära ja lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni.
8
Iiob aga võttis enesele potikillu, et sellega ennast kaapida; ja ta istus tuha sees.
9
Siis ütles ta naine temale: "Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!"
10
Aga ta vastas temale: "Sinagi räägid nagu rumalad naised räägivad! Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?" Kõige selle juures ei teinud Iiob oma huultega pattu.
11
Kui Iiobi kolm sõpra kuulsid kõigest sellest õnnetusest, mis teda oli tabanud, siis tulid nad igaüks oma kodupaigast: teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar; ja nad tulid kokku, et minna temale kaastunnet avaldama ja teda trööstima.
12
Aga kui nad eemalt oma silmad üles tõstsid, siis nad ei tunnud teda! Ja nad tõstsid häält ning nutsid, ja igamees käristas oma kuue lõhki ning riputas enesele vastu taevast tuhka pea peale!
13
Siis nad istusid maas ühes temaga seitse päeva ja seitse ööd, ja ükski ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu oli väga suur.

Iiob peatükk 3

Flash tuleb sisse lülitada
1
Seejärel Iiob avas suu ja needis oma sündimispäeva.
2
Ja Iiob hakkas rääkima ning ütles:
3
"Kadugu see päev, mil ma sündisin, ja see öö, mil üteldi: "Poeglaps on eostunud!"
4
Muutugu pimeduseks see päev: ärgu hooligu temast Jumal ülal ja ärgu paistku temale valgust!
5
Nõudku teda pimedus ja surmavari, pilved lasugu ta peal, kohutagu teda päeva pimendused!
6
See öö - võtku teda pilkane pimedus! Ärgu ta seltsigu aasta päevadega, kuude hulka ta ärgu tulgu!
7
Vaata, seesinane öö jäägu viljatumaks, ärgu olgu tal hõiskamist!
8
Vandugu teda päevaneedjad, kes valmis on Leviatanit äratama!
9
Pimenegu ta puhtetähed, oodaku ta valgust, mis ei tule, ärgu saagu ta näha koidukiiri,
10
sellepärast et ta ei sulgenud mu emaihu ust ega varjanud vaeva mu silma eest!
11
Miks ma ei surnud emakotta, väljudes üsast ei heitnud hinge?
12
Miks võtsid põlved mind vastu ja miks olid rinnad, et sain imeda?
13
Tõesti, ma oleksin nüüd maganud ja mul oleks olnud rahu; oleksin siis uinunud, oleks mul puhkus
14
ühes kuningate ja maanõunikega, kes ehitasid endile püramiidid,
15
või ühes vürstidega, kelledel oli kulda, kes täitsid oma kojad hõbedaga!
16
Või miks ma ei olnud nagu varjatud nurisünnitis, nagu lapsukesed, kes päevavalgust ei saa näha?
17
Seal jätavad õelad ässituse ja seal saavad väsinud puhata,
18
seal on kõik vangid muretumad: nad ei kuule enam sundija häält!
19
Seal on pisuke ja suur ühesugused ja ori on vaba oma isandast!
20
Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud,
21
kes ootavad surma, mis ei tule, aga kes otsivad seda enam kui varandust,
22
kes hõiskavad kivihunniku pärast, kes on rõõmsad, kui nad leiavad haua -
23
mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igati on teinud takistusi?
24
Sest ohkamine on mulle leivaks ja mu karjed voolavad nagu vesi!
25
Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle, ja mida ma kartsin, see tabas mind!
26
Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus!"

Iiob peatükk 4

Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kostis teemanlane Eliifas ja ütles:
2
"Eks püüe sinuga rääkida tüüta sind? Aga kes võiks sõnu peatada?
3
Vaata, sina õpetasid paljusid ja kinnitasid lõtvu käsi!
4
Su sõnad tõstsid üles komistaja ja sa tegid nõtkuvad põlved tugevaks!
5
Aga nüüd on see juhtunud sulle ja sa tüdid, see puudutab sind ja sa jahmud!
6
Kas mitte jumalakartus ei ole su lootus ja su laitmatud eluviisid su ootus?
7
Mõtle ometi: kes on süütumalt hukkunud ja kus on õiged hävitatud?
8
Niipalju kui mina olen näinud: kes künnavad ülekohut ja külvavad õnnetust, need lõikavadki seda!
9
Nad hukkuvad Jumala hingeõhust ja hävivad tema vihapuhangust!
10
Lõukoera möirgamine, lõvi hääl, ja noorte lõukoerte hambad - need murtakse!
11
Lõukoer hukkub saagi puudusel ja emalõvi kutsikad aetakse laiali!
12
Mulle tuli vargsi sõna ja mu kõrv kuulis sellest sosinat
13
öiste nägemuste rahutuis mõtteis, kui sügav uni on langenud inimeste peale!
14
Hirm haaras mind ja värin ja pani kõik mu luud-kondid värisema!
15
Üks puhang vuhises minust mööda: mu ihukarvad tõusid püsti!
16
Ta seisatas, aga ta väsimust ma ei tundnud - üks kuju mu silma ees! Vaikus! Siis ma kuulsin häält:
17
"Ons inimene õigem Jumalast või mees puhtam oma Loojast?
18
Vaata, oma sulaseidki ta ei usu ja oma ingleid ta peab eksijaiks,
19
saati siis neid, kes elavad savihooneis, mille alusmüürid on põrmus! Need pihustatakse rutemini kui koi!
20
Hommikust õhtuni lüüakse neid puruks, märkamata hukkuvad nad igaveseks!
21
Eks nende telgivaiu kista üles? Nad surevad ilma et taipaksidki!

Matteuse peatükk 28

Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui hingamispäev oli möödunud ja hakkas koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama.
2
Ja vaata, suur maavärisemine sündis, sest Issanda ingel astus taevast alla, tuli ja veeretas kivi kõrvale ja istus selle peale!
3
Ta nägu oli otsegu välk ja ta riided valged nagu lumi!
4
Aga hirmu pärast tema ees värisesid valvajad ja jäid otsegu surnuks!
5
Ent ingel hakkas kõnelema ning ütles naistele: "Ärge kartke, sest ma tean, et te otsite Jeesust, kes oli risti löödud.
6
Teda ei ole siin, sest ta on üles tõusnud, nõnda nagu ta ütles. Tulge siia, vaadake aset, kus ta on maganud,
7
ja minge usinasti ütlema tema jüngritele, et ta on surnuist üles tõusnud. Ja vaata, ta läheb teie eele Galileasse; seal te saate teda näha. Vaata, ma olen teile seda ütelnud!"
8
Ja nad läksid rutusti haua juurest minema kartuse ja suure rõõmuga ning jooksid seda kuulutama tema jüngritele.
9
Ja vaata, Jeesus tuli neile vastu ja ütles: "Tere!" Ja nad tulid ta juure ja hakkasid tema jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda.
10
Siis Jeesus ütles neile: "Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, seal nad saavad mind näha!"
11
Aga kui nad olid minemas, vaata, siis tulid mõned valvureist linna ja teatasid ülempreestritele kõik, mis oli sündinud.
12
Ja need tulid kokku ühes vanematega, pidasid isekeskis nõu ja andsid sõjameestele rohkesti raha
13
ning ütlesid: "Ütelge, et ta jüngrid tulid öösel ja varastasid ta ära, kui me magasime.
14
Ja kui maavalitseja seda saab kuulda, küll me teda meelitame ja teeme, et te saate olla mureta!"
15
Need aga võtsid raha ja tegid nõnda, kuidas neid õpetati. Ja see jutt on juutide keskel levinud tänase päevani.
16
Ja need üksteistkümmend jüngrit läksid Galileasse sellele mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna.
17
Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda. Aga mõned olid kahevahel.
18
Ja Jeesus tuli nende juure ja rääkis nendega ning ütles: "Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.
19
Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja poja ja Püha Vaimu nimesse
20
ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!"