Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast neid sündmusi ülendas kuningas Ahasveros agaglase Haamani, Hammedata poja, edutas teda ja pani tema istme ülemale kõigist vürstidest, kes ta juures olid.
2
Ja kõik kuninga sulased, kes olid kuninga väravas, pidid heitma põlvili ja kummardama Haamanit, sest nõnda oli kuningas tema suhtes käskinud; aga Mordokai ei põlvitanud ega kummardanud.
3
Siis ütlesid kuninga sulased, kes olid kuninga väravas, Mordokaile: "Miks sa kuninga käsust üle astud?"
4
Ja kui nad seda temale iga päev olid ütelnud, tema aga neid kuulda ei võtnud, siis teatasid nad sellest Haamanile, et näha, kas Mordokai põhjus on küllaldane, kuna ta neile oli ütelnud enese juudi olevat.
5
Kui Haaman nägi, et Mordokai ei põlvitanud ja teda ei kummardanud, siis täitus Haaman vihaga.
6
Aga sellest oli tema silmis vähe, et pista kätt ükspäinis Mordokai külge - sest temale oli Mordokai rahvus teatavaks tehtud - ja nõnda püüdis Haaman hävitada kõiki juute, kes olid kogu Ahasverose kuningriigis.
7
Esimeses kuus, see on niisanikuus, kuningas Ahasverose kaheteistkümnendal aastal, heideti Haamani ees päevast päeva puuri, see on liisku; nõnda kuust kuusse kaheteistkümnendani, see on adarikuuni.
8
Ja Haaman ütles kuningas Ahasverosele: "Üks rahvas on hajutatuna ja eraldatuna rahvaste keskel sinu kuningriigi kõigis maades; nende seadused on teistsugused kui kõigil muudel rahvastel ja nad ei tee mitte kuninga seaduste järele: seepärast ei ole kuningal kasulik neid sallida.
9
Kui kuningas heaks arvab, siis kirjutagu, et nad tuleb hukata; mina vaen siis kümme tuhat talenti hõbedat ametnike kätte, et see viidaks kuninga varaaitadesse."
10
Siis võttis kuningas oma pitserisõrmuse sõrmest ja andis selle agaglasele Haamanile, Hammedata pojale, juutide vaenlasele.
11
Ja kuningas ütles Haamanile: "Hõbe olgu antud sulle, nõndasamuti rahvas, et sa temaga talitaksid, nagu su meelest hea on!"
12
Ja esimese kuu kolmeteistkümnendal päeval kutsuti kuninga kirjutajad ning lasti kirjutada kõik, mida Haaman käskis, kuninga asehaldureile ja maavalitsejaile, kes olid iga maa üle, ja iga rahva vürstidele, igale maale tema kirjaviisis ja igale rahvale tema keeles; seda kirjutati kuningas Ahasverose nimel ja see kinnitati kuninga pitserisõrmusega.
13
Siis läkitati jooksjatega kirjad kõigisse kuninga maadesse, et tuleb hävitada, tappa ja hukata kõik juudid, noored ja vanad, lapsed ja naised ühel päeval kaheteistkümnenda kuu, see on adarikuu kolmeteistkümnendal päeval, ja et nende varandus tuleb riisuda.
14
Kirja ärakiri oli antud seadusena igale maale, avaldamiseks kõigile rahvastele, et nad oleksid selleks päevaks valmis.
15
Jooksjad väljusid kuninga käsul rutates, kui seadus oli antud Suusa palees; kuningas ja Haaman istusid jooma, aga Suusa linn oli ärevuses.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Mordokai sai teada kõik, mis oli sündinud, siis käristas Mordokai oma riided lõhki, riietus kotiriidesse ja tuhka, läks linna keskele ning kisendas valjusti ja kibedasti.
2
Ja ta läks kuninga värava ette, sest ei olnud luba kotiriides kuninga väravast sisse minna.
3
Igal maal, igas paigas, kuhu kuninga käsk ja tema seadus jõudis, oli juutidel suur lein, paast, nutt ja hala; kotiriie ja tuhk oli paljudele asemeks.
4
Kui Estri ümmardajad ja kammerteenrid tulid ning temale sellest teatasid, siis tundis kuninganna suurt valu ja ta läkitas Mordokaile riideid selga panemiseks, et ta saaks oma kotiriide seljast võtta; aga tema ei võtnud vastu.
5
Siis kutsus Ester Hataki, ühe kuninga kammerteenreist, kes oli pandud teda teenima, ja andis temale käsu hankida teateid Mordokai kohta, et mis on ja mispärast see nõnda on.
6
Ja Hatak läks Mordokai juure linna väljakule, mis oli kuninga värava ees,
7
ja Mordokai jutustas talle kõik, mis temaga oli juhtunud, ja täpseid andmeid hõbeda kohta, mida Haaman oli lubanud vaagida kuninga varaaitadesse juutide hukkamise eest.
8
Ja ta andis temale ärakirja seadusekirjast, mis Suusas oli antud nende hävitamiseks, et ta näitaks seda Estrile ja jutustaks talle, ja käsiks teda minna kuninga juure temalt armu paluma ja oma rahvale abi otsima.
9
Ja Hatak tuli ning andis Estrile edasi Mordokai sõnad.
10
Aga Ester ütles Hatakile ja käskis teda Mordokaile ütelda:
11
"Kõik kuninga sulased ja kuninga maade rahvad teavad, et igaühe jaoks, olgu see mees või naine, kes kutsumata läheb kuninga juure siseõue, on ainult üks seadus: ta peab surema; või olgu siis, kui kuningas sirutab oma kuldkepi tema poole, et ta võib jääda elama. Aga mind ei ole kutsutud juba kolmkümmend päeva, et võiksin minna kuninga juure!"
12
Kui Estri sõnad Mordokaile edasi anti,
13
siis Mordokai käskis Estrile vastata: "Ära mõtle, et sa kuningakojas paremini pääsed kui kõik muud juudid!
14
Sest kui sa selsinasel ajal tõesti vaikid, tuleb juutidele abi ja pääste mujalt, aga sina ja su isa pere hukkute! Ja kes teab, kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsenud kuninglikku seisusesse?"
15
Siis Ester käskis Mordokaile vastata:
16
"Mine kogu kokku kõik Suusas leiduvad juudid ja paastuge minu pärast; kolm päeva ärge sööge ega jooge ei öösel ega päeval. Minagi paastun oma ümmardajatega nõnda. Ja siis ma lähen kuninga juure, kuigi see pole seaduspärane. Aga kui ma hukkun, siis hukkun!"
17
Siis Mordokai läks ja tegi kõik, nõnda nagu Ester teda oli käskinud.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kolmandal päeval Ester pani kuninglikud riided selga ning astus kuningakoja siseõue, mis oli otse kuningakoja vastas; ja kuningas istus oma kuninglikul aujärjel kuninglikus kojas, koja ukse kohal.
2
Kui kuningas nägi kuninganna Estrit õues seisvat, siis leidis too armu tema silmis ja kuningas sirutas Estri poole kuldkepi, mis tal käes oli; siis Ester astus ligi ja puudutas kepiotsa.
3
Ja kuningas ütles temale: "Mis sul tarvis on, kuninganna Ester, ja mida sa palud? Kui see oleks ka pool kuningriiki, see antakse sulle!"
4
Ja Ester vastas: "Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu kuningas ja Haaman täna pidule, mille ma temale olen valmistanud!"
5
Kuningas ütles: "Saatke kiiresti Haaman, et saaksime teha nagu Ester on ütelnud!" Ja kuningas ning Haaman tulid pidule, mille Ester oli valmistanud.
6
Ja viina juues ütles kuningas Estrile: "Mida sa palud? See antakse sulle! Ja su soov, olgu see või pool kuningriiki, täidetakse!"
7
Aga Ester kostis ning ütles: "Mu palve ja soov on:
8
kui ma kuninga silmis olen armu leidnud ja kui kuningas heaks arvab anda, mida ma palun, ja teha, mida ma soovin, siis tulgu kuningas ja Haaman pidule, mille ma neile valmistan; ma teen siis homme, nagu kuningas soovib!"
9
Ja Haaman läks sel päeval sealt ära rõõmsana ja heas tujus; aga kui Haaman nägi Mordokaid kuninga väravas, et too ei tõusnud üles ega värisenud tema ees, siis Haaman sai täis tulist viha Mordokai vastu.
10
Aga Haaman talitses ennast ja läks oma kotta; siis ta läkitas ja laskis tuua oma sõbrad ja oma naise Serese.
11
Ja Haaman jutustas neile oma suurest rikkusest ja oma paljudest poegadest, ja kõigest, kuidas kuningas teda oli ülendanud ja kuidas ta teda oli edutanud kuninga vürstide ja sulaste ees.
12
Ja Haaman ütles: "Isegi kuninganna Ester ei lasknud kedagi muud kui mind tulla ühes kuningaga pidule, mille ta valmistas. Ja homsekski on ta mind kutsunud ühes kuningaga.
13
Aga see kõik ei rahulda mind, niikaua kui ma näen juut Mordokaid istumas kuninga väravas!"
14
Siis ütlesid ta naine Seres ja kõik ta sõbrad temale: "Tehtagu puu, viiskümmend küünart kõrge, ja ütle hommikul kuningale, et Mordokai sinna poodaks. Siis sa võid rõõmsalt ühes kuningaga minna pidule!" See kõne oli Haamani meelest hea ja ta käskis puu valmis teha.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis on taevariik kümne neitsi samane, kes võtsid oma lambid ja läksid välja peigmehele vastu.
2
Viis neist olid rumalad ja viis mõistlikud.
3
Rumalad võtsid küll lambid, aga ei võtnud õli enesega.
4
Aga mõistlikud võtsid õli astjatesse ühes oma lampidega.
5
Kui peigmees viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.
6
Aga keskööl kuuldi häält: Ennäe, peigmees! Minge vastu!
7
Siis tõusid kõik need neitsid üles ja valmistasid oma lambid.
8
Aga rumalad ütlesid mõistlikele: Andke meile oma õlist, sest meie lambid kustuvad!
9
Kuid mõistlikud kostsid ja ütlesid: Ei ilmaski, sellest ei jätku meile ja teile; vaid minge pigemini kaupmeeste juure ja ostke endile!
10
Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti.
11
Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: Issand, Issand, ava meile!
12
Aga tema vastas ning ütles: Tõesti ma ütlen teile, ma ei tunne teid!
13
Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!
14
Sest see on nõnda, nagu üks inimene võõrale maale minnes kutsus oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.
15
Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema jõudu mööda, ja läks võõrale maale.
16
Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks.
17
Nõndasamuti, kes oli saanud kaks, saavutas teist käks lisaks.
18
Aga see, kes oli saanud ühe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha.
19
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama.
20
Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juure ja ütles: Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!
21
Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!
22
Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!
23
Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!
24
Siis astus esile ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
25
Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!
26
Aga tema isand kostis ning ütles temale: Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
27
Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi.
28
Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke see sellele, kellel on kümme talenti.
29
Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on.
30
Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
31
Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma aujärjele;
32
ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest.
33
Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.
34
Siis Kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel: Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!
35
Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu;
36
ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juure.
37
Siis vastavad õiged temale: Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind, või millal janusena ja jootsime sind?
38
Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind?
39
Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juure?
40
Siis vastab kuningas ja ütleb neile: Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!
41
Siis ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
42
Sest mul oli nälg, ja te ei annud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind;
43
ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama.
44
Siis vastavad ka need temale: Issand, millal me nägime sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole sind teeninud?
45
Siis ta vastab neile nõnda: Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate seast, seda te ei ole minulegi teinud.
46
Ja need lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse!"
