Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Efraimi mehed hüüti kokku ja nad läksid põhja poole ning ütlesid Jeftale: "Mispärast sa läksid sõdima ammonlaste vastu ega kutsunud meid, et oleksime tulnud ühes sinuga? Me põletame tulega sinu koja su pealt!"
2
Ja Jefta vastas neile: "Minul ja mu rahval oli suur riid ammonlastega; siis ma hüüdsin teid, aga te ei päästnud mind nende käest!
3
Ja kui ma nägin, et päästjaid ei olnud, siis ma võtsin oma elu iseenese kätte ning läksin ammonlaste vastu ja Jehoova andis need minu kätte. Miks tulete nüüd minu juure ja sõdite minu vastu?"
4
Ja Jefta kogus kokku kõik Gileadi mehed ning sõdis Efraimi vastu; ja Gileadi mehed lõid Efraimi, kes oli ütelnud: "Te olete Efraimist ära karanud! Gilead on keset Efraimi ja keset Manasset!"
5
Ja Gilead vallutas Jordani koolmed Efraimi poole; kui siis mõni Efraimi põgenik ütles: "Lase ma lähen üle!" küsisid Gileadi mehed temalt: "Kas oled efraimlane?" Ja kui ta vastas: "Ei!"
6
ütlesid nad temale: "Ütle siis: Schibbolet!"; ütles ta aga: "Sibbolet", sellepärast et ta ei osanud õigesti hääldada, võtsid nad ta kinni ja tapsid Jordani koolmete juures. Nõnda langes sel ajal Efraimist nelikümmend kaks tuhat.
7
Ja Jefta mõistis Iisraelile kohut kuus aastat; siis gileadlane Jefta suri ja ta maeti oma linna Gileadis.
8
Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Ibsan Petlemmast.
9
Temal oli kolmkümmend poega; ta pani kolmkümmend tütart väljapoole mehele ja tõi oma poegadele kolmkümmend tütart väljastpoolt; ta mõistis Iisraelile kohut seitse aastat.
10
Siis Ibsan suri ja ta maeti Petlemma.
11
Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Eelon, sebulonlane; tema mõistis Iisraelile kohut kümme aastat.
12
Siis sebulonlane Eelon suri ja ta maeti Ajjalonisse Sebuloni maale.
13
Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Abdon, Hilleli poeg, piraatonlane.
14
Temal oli nelikümmend poega ja kolmkümmend pojapoega, kes ratsutasid seitsmekümne eesli seljas; tema mõistis Iisraelile kohut kaheksa aastat.
15
Siis piraatonlane Abdon, Hilleli poeg suri ja ta maeti Piraatonisse, Efraimi maale amalekkide mägestikku.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Iisraeli lapsed jälle tegid kurja Jehoova silmis, siis Jehoova andis nad neljakümneks aastaks vilistide kätte.
2
Sorast, daanlaste suguvõsast, oli keegi mees, Maanoah nimi; tema naine oli sigimatu ega olnud sünnitanud.
3
Aga Jehoova ingel ilmutas ennast naisele ja ütles temale: "Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga sa saad käima peale ja tood poja ilmale.
4
Hoia siis nüüd, et sa ei joo viina ja vägijooki ega söö midagi roojast!
5
Sest vaata, sa saad käima peale ja tood poja ilmale! Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistide käest!"
6
Ja naine läks ning rääkis oma mehega, üteldes: "Mu juure tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, väga kardetav! Mina ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei annud mulle teada oma nime.
7
Aga ta ütles mulle: vaata, sa saad käima peale ja tood poja ilmale; ära siis nüüd joo viina ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!"
8
Siis Maanoah palus Jehoovat ja ütles: "Oh Issand! Jumalamees, kelle sa läkitasid, tulgu veel kord meie juure ja õpetagu meid, mida peame tegema poisiga, kes sünnib!"
9
Ja Jumal kuulis Maanoahi häält ning Jumala ingel tuli jälle naise juure, kui see istus väljal ja Maanoah, ta mees, ei olnud tema juures.
10
Siis naine ruttas, jooksis ning teatas oma mehele ja ütles temale: "Vaata, mulle ilmutas ennast see mees, kes teista mu juure tuli!"
11
Ja Maanoah tõusis, läks oma naise järel ja tuli mehe juure ning küsis temalt: "Kas sina oled see mees, kes naisega rääkis?" Ja see vastas: "Olen!"
12
Ja Maanoah küsis: "Kui nüüd su sõna täide läheb, missugune peab siis olema poisi eluviis ja kuidas teda kohelda?"
13
Ja Jehoova ingel vastas Maanoahile: "Naine hoidugu kõigest, mis ma temale olen ütelnud:
14
ta ei tohi süüa midagi, mis tuleb viinapuust; ta ei tohi juua viina ja vägijooki ega süüa midagi roojast; ta peab pidama kõike, mis ma teda olen käskinud!"
15
Siis Maanoah ütles Jehoova inglile: "Luba, et peame sind kinni, et saaksime sulle valmistada sikutalle!"
16
Aga Jehoova ingel vastas Maanoahile: "Kuigi sa pead mind kinni, ei söö ma ometi su leiba. Aga kui sa tahad valmistada põletusohvrit, siis ohverda see Jehoovale!" Sest Maanoah ei teadnud, et see oli Jehoova ingel.
17
Ja Maanoah küsis Jehoova inglilt: "Mis su nimi on, et saaksime sind austada, kui su sõnad täide lähevad?"
18
Aga Jehoova ingel vastas temale: "Miks sa küsid mu nime? See on ju imeline!"
19
Siis Maanoah võttis sikutalle ja roaohvri ning ohverdas selle kalju peal Jehoovale, kes imeliselt talitab. Ja Maanoah ja ta naine nägid,
20
kui leek tõusis altarilt taeva poole, et Jehoova ingel läks üles altari leegis Maanoahi ja ta naise nähes; ja nad heitsid silmili maha.
21
Kuigi Jehoova ingel enam ei ilmutanud ennast Maanoahile ja tema naisele, teadis Maanoah, et see oli olnud Jehoova ingel.
22
Ja Maanoah ütles oma naisele: "Me peame surema, sest me oleme näinud Jumalat!"
23
Aga ta naine ütles temale: "Kui Jehoova oleks tahtnud meid surmata, siis ta ei oleks meie käest vastu võtnud põletus- ja roaohvrit ega oleks meile näidanud kõike seda, samuti ta ei oleks meid lasknud nüüd seesugust kuulda!"
24
Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Jehoova õnnistas teda.
25
Ja Jehoova vaim hakkas teda mõjustama Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kord Simson läks alla Timnasse ja nägi Timnas üht naist vilistide tütarde hulgast.
2
Ta tuli üles ja jutustas oma isale ja emale ning ütles: "Ma nägin Timnas üht naist vilistide tütarde hulgast; võtke ta nüüd mulle naiseks!"
3
Tema isa, samuti ta ema, küsis temalt: "Kas ei ole naist su vendade tütarde hulgas ja kogu mu rahva hulgas, et sa lähed naist võtma ümberlõikamata vilistide hulgast?" Aga Simson vastas oma isale: "Võta ta mulle, sest tema on minu silmis see õige!"
4
Tema isa ja ema aga ei teadnud, et see tuli Jehoovalt, kes otsis põhjust vilistide vastu; sel ajal vilistid valitsesid Iisraeli üle.
5
Nii läks Simson isa ja emaga alla Timnasse; aga kui ta jõudis Timna viinamägede juure, vaata, siis tuli üks noor lõukoer möirates temale vastu!
6
Aga Jehoova vaim tuli võimsasti tema peale ja ta kiskus selle lõhki, otsegu oleks ta kitsetalle lõhki kiskunud, kuigi tal ei oInud käes mitte midagi; oma isale ja emale ta aga ei jutustanud, mis ta oli teinud.
7
Seejärel ta läks alla ja kõneles naisega, kes Simsoni silmis oli meeldiv.
8
mõne aja pärast, olles teel tagasi teda võtma, ta põikas vaatama lõukoera raibet, ja ennäe, lõukoera korjuses oli mesilaspere ja mett!
9
Ta kaapis mett oma pihkudesse, läks edasi ja sõi; ja ta tuli oma isa ja ema juure ning andis neile ja nemad sõid; aga ta ei jutustanud neile, et ta mee oli kaapinud lõukoera korjusest.
10
Kui ta isa tuli alla naise juure, siis Simson valmistas seal pidu, sest nõnda oli poissmeestel viisiks teha.
11
Ja kui nad teda nägid, siis nad tõid kolmkümmend peiupoissi, et need oleksid ta juures.
12
Ja Simson ütles neile: "Ma annan teile nüüd ühe mõistatuse mõistatada: kui te seitsme pidupäeva jooksul seletate selle mulle õigesti ja leiate lahenduse, siis ma annan teile kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust.
13
Aga kui te ei suuda seda mulle seletada, siis peate teie mulle andma kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust!" Ja nad ütlesid temale: "Anna oma mõistatus mõistatada, me oleme valmis kuulma!"
14
Siis ta ütles neile: "Sööjast tuli söök ja tugevast tuli magus!" Aga nad ei suutnud kolmel päeval mõistatust seletada.
15
Seitsmendal päeval nad ütlesid Simsoni naisele: "Meelita oma meest, et ta seletaks meile mõistatuse, et me sind ja su isakoda tulega ära ei põletaks! Kas olete meid kutsunud, et teha meid vaeseks, või kuidas?"
16
Siis Simsoni naine nuttis tema juures ning ütles: "Sina vihkad mind ainult ega armasta mind! Sa oled annud mu rahva poegadele mõistatada ühe mõistatuse, aga ei ole seda mulle seletanud!" Ta vastas temale: "Vaata, ma ei ole seletanud oma isale ja emale, aga peaksin seletama sinule?"
17
Tema aga nuttis ta juures need seitse päeva, mil neil oli pidu; ja seitsmendal päeval Simson seletas temale, sest naine ajas teda kitsikusse; ja naine seletas mõistatuse oma rahva poegadele.
18
Siis ütlesid linna mehed temale seitsmendal päeval, enne kui päike oli loojunud: "Mis on meest magusam ja kes on lõukoerast tugevam?" Ja tema vastas neile: "Kui te mu õhvakesega ei oleks künnud, te ei oleks mu mõistatust lahendanud!"
19
Siis Jehoova vaim tuli võimsasti tema peale ja ta läks alla Askeloni ning lõi neist maha kolmkümmend meest, võttis nende riided ja andis piduriietuseks mõistatuse seletajaile. Ta viha süttis põlema ja ta läks oma isakotta.
20
Simsoni naine aga sai sellele peiupoisile, kes oli olnud temale isameheks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui kära oli vaigistatud, kutsus Paulus jüngrid enese juure, jättis nad jumalaga ja läks teele Makedooniasse.
2
Ja kui ta need maakohad oli läbi käinud ja seal palju manitsussõnu rääkinud, tuli ta Kreekamaale.
3
Seal ta viibis kolm kuud. Kui ta siis mõtles mereteed minna Süüriasse ja juudid salanõu pidasid ta vastu, võttis ta nõuks tagasi matkata Makedoonia kaudu.
4
Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklastest Aristarhos ja Sekundus, ja derbelane Gaajus, ja Timoteos, ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.
5
Need läksid ära eele ja ootasid meid Troas.
6
Meie aga läksime laevaga pärast hapnemata leibade päevi Filipist teele ja saabusime nende juure Troasse viiendal päeval, ja jäime sinna seitsmeks päevaks.
7
Aga kui me esimesel nädalapäeval olime kokku tulnud leiba murdma, siis Paulus, kes tahtis teisel päeval ära minna, kõneles nendega ja jätkas oma kõnet keskööni.
8
Ent mitu lampi põles ülemises toas, kus me koos olime.
9
Aga üks noor mees, Eutühhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini kõneles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja tõsteti üles surnuna.
10
Aga Paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: "Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!"
11
Siis ta läks üles ja murdis leiba ja sõi ja kõneles kaua kuni koiduni ja läks siis teele.
12
Aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti trööstitud.
13
Me läksime eele laeva ja sõitsime Assosesse, kus mõtlesime oodata Paulust laeva, sest nõnda oli ta käskinud, ette võttes ise jala tulla.
14
Kui ta nüüd Assoses meiega kokku sai, võtsime ta laeva ja tulime Mitüleenesse.
15
Sealt me purjetasime edasi ja jõudsime järgmisel päeval Kiose saare kohta ja peatusime teisel päeval Saamoses ja saabusime järgmisel päeval Mileetosesse.
16
Sest Paulusel oli nõu Efesosest mööda sõita, et mitte aega viita Aasias. Tõttas ta ju, et kui vähegi võimalik, nelipühipäevaks jõuda Jeruusalemma.
17
Aga Mileetosest ta läkitas sõna Efesosse ja kutsus koguduse vanemad enese juure.
18
Ja kui nad tema juure tulid, ütles ta neile: "Te teate, kuidas ma esimesest päevast, kui ma tulin Aasiasse, kõige selle aja olin teie juures,
19
teenides Issandat kõige alanduse ja pisarate ja kiusatustega, mis mind tabasid juutide salanõu tõttu;
20
kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda
21
ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.
22
Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma ega tea, mis mind seal võib tabada;
23
kuid seda ma tean, et Püha Vaim igas linnas mulle tunnistab ning ütleb, et köidikud ja viletsused ootavad mind.
24
Ometi ma ei hooli sellest midagi ega pea ka oma elu kalliks, kui ma aga lõpetan oma elukorra ja ametikohused, mis ma olen saanud Issanda Jeesuse käest, et tunnistada Jumala armu evangeeliumi.
25
Ja nüüd, vaata, ma tean, et te iialgi enam ei saa minu silmi näha, te kõik, kellede keskel ma olen käinud ja kuulutanud Jumala riiki.
26
Sellepärast tunnistan ma teile tänasel päeval, et ma olen puhas kõikide verest;
27
sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud.
28
Sellepärast pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese vere läbi.
29
ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna;
30
ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele.
31
Sellepärast valvake ja mõtelge sellele, et ma kolm aastat ööd ja päevad ei ole lakanud silmaveega manitsemast igaüht teie seast.
32
Ja nüüd ma annan teid, vennad, Jumala ja tema armusõna hooleks, kes on vägev teid üles ehitama ja andma teile pärandi kõikide seas, kes on pühitsetud.
33
Hõbedat ega kulda ega riietust ei ole ma ihaldanud.
34
Te teate ise, et need mu käed on teinud tööd minu ja mu kaaslaste vajaduste rahuldamiseks.
35
Mina olen teile kõigiti näidanud, et nõnda tööd tehes tuleb hoolt kanda nõrkade eest ja meeles pidada Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on ütelnud: Õndsam on anda kui võtta!"
36
Ja kui ta seda oli ütelnud, langes ta põlvili ja palvetas ühes nende kõikidega.
37
Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud.
38
Kõige rohkem kurvastas neid sõna, mis ta oli ütelnud, et nad enam ei saavat näha tema palet. Siis nad saatsid ta laeva.
