A A A
Tellimiseks klõpsake
Lugemiskava
Piibli versioon

1. Korinstlastele peatükk 1

Flash tuleb sisse lülitada
1
Paulus, Jumala tahtel kutsutud Kristuse Jeesuse Apostel, ja vend Soostenes
2
Korintoses olevale Jumala kogudusele, pühitsetuile Kristuses Jeesuses, kutsutud pühadele, ühes nende kõikidega, kes appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime kõigis nende ja meie paigus.
3
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
4
Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast selle Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses,
5
et te olete kõiges saanud rikkaks tema sees igasuguses õpetuse sõnas ja igasuguses tunnetuses,
6
sedamööda nagu tunnistus Kristusest on kinnitatud teie sees,
7
nõnda et teil ei ole puudu ühestki armuandest ja ootate meie Issanda Kristuse ilmumist,
8
kes ka teid tahab kinnitada otsani, et te võiksite olla laitmatud meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.
9
Jumal on ustav, kelle läbi te olete kutsutud tema poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda osadusse.
10
Aga ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime läbi, et te kõik ühtviisi räägiksite ja et ei oleks lõhesid teie seas, vaid et oleksite kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes.
11
Sest ma olen Kloe pererahvalt teist, mu vennad, saanud kuulda, et teie seas on riidlemisi.
12
Ma räägin sellest, et teie seast igaüks räägib omaviisi; üks: "Mina olen Pauluse poolt!" teine: "Mina olen Apollose poolt!" kolmas: "Mina olen Keefase poolt!" ja neljas: "Mina olen Kristuse poolt!"
13
Kas Kristus on jaotatud mitmeks? Kas Paulus löödi risti teie eest? Või ristiti teid Pauluse nimesse?
14
Ma tänan Jumalat, et ma kedagi muud teie seast ei ole ristinud kui üksnes Krispose ja Gaajuse,
15
et keegi ei saaks ütelda, ma olevat ristinud iseenese nimesse.
16
Siiski ma ristisin ka Stefanase pere; muud kedagi ma ei tea ristinud olevat.
17
Sest Kristus ei läkitanud mind ristima, vaid armuõpetust kuulutama, mitte sõna tarkuses, et Kristuse risti ei tehtaks tühiseks.
18
Sest sõna ristist on jõledus neile, kes hukka lähevad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi.
19
Sest on kirjutatud: "Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!"
20
Kus on targad? Kus kirjatundjad? Kus sellesinase ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud jõleduseks?
21
Sest maailm Jumala tarkuses ei õppinud tundma Jumalat tarkuse kaudu ja seepärast oli Jumalale meelepärast jõleda jutluse kaudu päästa need, kes usuvad.
22
Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust,
23
aga meie kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele pahandus ja paganaile jõledus,
24
kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust.
25
Sest mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed.
26
Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid,
27
vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele; ja mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev;
28
ja mis maailma ees on halvast soost ja põlatud, selle on Jumal valinud, selle, mis midagi ei ole, et teha tühjaks seda, mis midagi on,
29
et ükski liha ei kiitleks Jumala ees.
30
Ent temast on teie olemine Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ja õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks,
31
et oleks nõnda, nagu on kirjutatud: "Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!"

1. Korinstlastele peatükk 2

Flash tuleb sisse lülitada
1
Ka mina, kui ma tulin teie juure, vennad, ei tulnud mitte kõne või tarkuse hiilgega teile kuulutama Jumala tunnistust.
2
Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilöödut.
3
Ja mina olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures väristuses.
4
Ja minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises,
5
et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.
6
Ent me kuulutame tarkust täiuslike seas, aga mitte selle maailma ega selle ajastu ülemate tarkust, kes hävivad,
7
vaid me kuulutame Jumala salajas olevat ja varjatud tarkust, mis Jumal on ette määranud enne maailma-ajastute algust meie auks,
8
mida ükski selle maailma ülemaist ei ole tunnud; sest kui nad seda oleksid tunnud, ei oleks nad au Issandat risti löönud,
9
vaid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad!
10
Ent Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi; sest Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused.
11
Sest kes inimesist teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kes temas on? Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim.
12
Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on annud,
13
ja seda me ka räägime mitte sõnadega, mida õpetab inimlik tarkus, vaid mida õpetab Vaim, ja seletame vaimseid asju vaimsetega.
14
Aga maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt.
15
Aga vaimulik inimene mõistab kõik ära, ent teda ennast ei mõista ükski ära.
16
Sest kes on Issanda meele ära tunnud, et temale nõu anda? Aga meil on Kristuse meel!

1. Korinstlastele peatükk 13

Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke!
2
Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!
3
Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu!
4
Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis;
5
ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha;
6
ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega;
7
tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!
8
Armastus ei hävi ilmaski! Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad; olgu tunnetus, see lõpeb ära.
9
Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame.
10
Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik!
11
Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma mõtlesin nagu väeti laps ja arvasin nagu väeti laps; aga kui ma sain meheks, siis ma hülgasin selle, mis on omane väetimale lapsele.
12
Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
13
"Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!"