Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kuue päeva pärast Jeesus võttis enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, tema venna, ja viis nad üles kõrgele mäele isepäinis.
2
Ja ta muudeti nende ees; ja ta pale paistis otsegu päike ja ta riided läksid valgeks otsegu valgus.
3
Ja vaata, Mooses ja Eelija näitasid endid neile ja kõnelesid temaga.
4
Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: "Issand, siin on hea olla; kui sa tahad, siis ma teen siia kolm telki, ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale?"
5
Kui ta alles rääkis, vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: "See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!"
6
Ja kui jüngrid seda kuulsid, langesid nad silmili maha ning kartsid väga.
7
Ja Jeesus tuli nende juure, puudutas neid ja ütles: "Tõuske üles ja ärge kartke!"
8
Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad kedagi kui Jeesust üksi.
9
Ja mäelt alla tulles keelas Jeesus neid ning ütles: "Ärge rääkige kellelegi sellest nägemusest, kuni Inimese Poeg surnuist üles tõuseb!"
10
Ja jüngrid küsisid temalt ning ütlesid: "Miks siis kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab tulema enne?"
11
Tema kostis ja ütles: "Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda.
12
Aga ma ütlen teile, et Eelija on juba tulnud, ja nad ei ole teda ära tunnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Nõnda peab ka Inimese Poeg kannatama nende poolt!"
13
Siis jüngrid said aru, et ta neile rääkis Ristijast Johannesest.
14
Ja kui nad tulid rahva juure, astus tema ette inimene ja heitis põlvili ta ette
15
ning ütles: "Issand, halasta mu poja peale, sest ta on kuutõbine ja suures vaevas; sagedasti langeb ta tulle ja sagedasti vette.
16
Ja ma tõin ta sinu jüngrite juure, kuid nad ei suutnud teda terveks teha!"
17
Aga Jeesus kostis ning ütles: "Oh sina uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua pean ma olema teie juures? Kui kaua pean ma teiega kannatama? Tooge ta siia mu juure!"
18
Ja Jeesus sõitles teda, ja kuri vaim väljus temast, ja poiss sai terveks samast tunnist.
19
Siis tulid jüngrid Jeesuse juure isepäinis ja küsisid: "Miks meie ei võinud teda välja ajada?"
20
Aga tema ütles neile: "Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti ma ütlen teile, kui teil oleks usku nagu sinepiivake, siis te võiksite ütelda sellele mäele: Siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu.
21
Seesinane sugu ei lähe muidu välja kui aga palve ja paastumisega!"
22
Aga kui nad üheskoos viibisid Galileas, ütles Jeesus neile: "Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte;
23
ja nad tapavad tema, ja kolmandal päeval ta äratatakse üles!" Ja nad said väga kurvaks.
24
Aga kui nad Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juure maksuraha korjajad ja ütlesid: "Kas teie õpetaja maksuraha ei maksa?"
25
Tema ütles: "Jah, maksab!" Ja kui ta koju tuli, jõudis Jeesus talle küsimusega ette ning ütles: "Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas omilt lastelt või võõrastelt?"
26
Peetrus vastas temale: "Võõrastelt." Jeesus ütles temale: "Siis on lapsed sellest vabad.
27
Kuid et neid mitte pahandada, mine merele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb; ja kui sa tema suu avad, sa leiad hõberaha. Võta see ja anna neile minu ja enese eest!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid: "Kes on küll suurim taevariigis?"
2
Ja Jeesus kutsus lapsukese enese juure, asetas tema nende keskele
3
ja ütles: "Tõesti ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki!
4
Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis.
5
Ja kes iganes ühe niisuguse lapsukese vastu võtab minu nimel, see võtab mind vastu.
6
Aga kes pahandab ühe neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi tema kaela poodaks ja ta uputataks mere sügavusse.
7
Häda maailmale pahanduste pärast! Sest pahandused peavad tulema, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi pahandus tuleb!
8
Aga kui su käsi või su jalg sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära. Parem on sulle, et sa vigasena või jalutuna lähed elusse, kui et sul on kaks kätt ja kaks jalga ja sind heidetakse igavesse tulle.
9
Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja ja viska enesest ära. Parem on sulle, et sa ühe silmaga lähed elusse kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgutulle.
10
Vaadake ette, et te ühtki neist pisukesist ei põlga; sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas alati näevad mu Isa palet, kes on taevas.
11
Sest Inimese Poeg on tulnud päästma seda, mis on kadunud.
12
Mis te arvate? Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist eksib ära, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud?
13
Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tõesti ma ütlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes ei olnud ära eksinud.
14
Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks.
15
Aga kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.
16
Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga.
17
Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.
18
Tõesti ma ütlen teile, et mis te iganes maa peal seote, on ka taevas seotud, ja mis te iganes maa peal lahti päästate, on ka taevas lahti päästetud.
19
Taas ütlen ma tõesti teile, et kui kaks teie seast ühel nõul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile minu Isalt, kes on taevas.
20
Sest kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel."
21
Siis astus Peetrus tema juure ja ütles: "Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?"
22
Jeesus ütles temale: "Ma ei ütle sulle mitte: Seitse korda! vaid: Seitsekümmend korda seitse korda!
23
Sellepärast on taevariik kuninga sarnane, kes oma sulastega tahtis aru teha.
24
Aga kui ta hakkas aru tegema, toodi üks ta ette, kes oli talle kümme tuhat talenti võlgu.
25
Aga kui tal ei olnud maksta, käskis isand müüa tema ja ta naise ja ta lapsed ja kõik, mis tal oli, ja maksta.
26
Siis sulane heitis maha, kummardas teda ja ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
27
Siis oli isandal hale meel sellest sulasest, ta laskis tema lahti ja kinkis talle võla.
28
Aga seesama sulane läks välja ja leidis ühe oma kaassulase, kes temale oli võlgu sada teenarit. Ja ta võttis tema kinni, kägistas teda ja ütles: Maksa, mis sa oled võlgu!
29
Siis tema kaassulane heitis maha tema jalge ette, palus teda ning ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
30
Aga tema ei tahtnud, vaid läks ära ja heitis ta vangi, kuni ta maksab oma võla.
31
Aga kui tema kaassulased nägid, mis sündis, said nad väga kurvaks ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli sündinud.
32
Siis kutsus ta isand tema enese ette ja ütles temale: Sa tige sulane! Kõik selle võla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid,
33
eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?
34
Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu.
35
Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja tema läks sealt teele ja tuli Judea aladele ja maale sealpool Jordanit. Ja rahvast voolas jälle kokku tema juure, ja ta õpetas neid jälle nagu tavaliselt.
2
Ja varisere tuli tema juure, ja teda kiusates küsisid nad temalt: "Kas on mehel luba oma naist enesest lahutada?"
3
Tema vastas ja ütles neile: "Mida Mooses teid käskis?"
4
Nemad ütlesid: "Mooses andis loa kirjutada lahutuskiri ja lahutada!"
5
Aga Jeesus kostis ja ütles: "Teie südame kanguse pärast ta kirjutas teile selle käsu,
6
ent loomise algusest Jumal lõi nad meheks ja naiseks.
7
Sellepärast loobub inimene oma isast ja emast,
8
ja need kaks, mees ja naine, saavad üheks lihaks. Nii ei ole nad enam kaks, vaid üks liha.
9
Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!"
10
Ja kodus küsisid tema jüngrid jälle temalt sama asja pärast.
11
Ja ta ütles neile: "Kes iganes oma naise enesest lahutab ja võtab teise, rikub abielu tema vastu.
12
Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja läheb teisele, siis ta rikub abielu!"
13
Ja nad tõid tema juure lapsukesi, et ta neid puudutaks. Aga jüngrid sõitlesid toojaid.
14
Kui Jeesus seda nägi, läks ta tusaseks ja ütles neile: "Laske lapsukesed minu juure tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala riik!
15
Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu lapsuke, see ei pääse sinna sisse!"
16
Ja ta kaisutas neid ja pani oma käed nende peale ning õnnistas neid.
17
Ja kui ta ära läks teele, jooksis keegi ta juure, langes põlvili ta ette ning küsis temalt: "Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?"
18
Aga Jeesus ütles talle: "Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.
19
Käsud sa tead: Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa ei tohi kedagi petta; sa pead oma isa ja ema austama!"
20
Aga ta kostis ja ütles temale: "Õpetaja, seda kõike ma olen pidanud oma noorestpõlvest alates!"
21
Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning ütles talle: "Üht asja on sulle vaja: mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi mind!"
22
Tema aga jäi murelikuks selle sõna pärast ja läks ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.
23
Siis Jeesus vaatas ümber ja ütles oma jüngritele: "Kui raske on neil, kelledel on palju vara, sisse minna Jumala riiki!"
24
Aga jüngrid kohkusid tema sõnade pärast. Ent Jeesus kostis jälle ja ütles neile: "Lapsed, kui raske on sisse minna Jumala Riiki!
25
Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki!"
26
Aga nemad hämmastusid veel enam ja ütlesid isekeskis: "Kes siis võib õndsaks saada?"
27
Jeesus vaatas nendele ja ütles: "Inimestel on see võimatu, aga mitte Jumalal; sest Jumalal on kõik võimalik!"
28
Peetrus hakkas temale ütlema: "Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud sind!"
29
Jeesus ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes maja või vennad või õed või ema või isa või naise või põllud on maha jätnud minu ja armuõpetuse pärast
30
ega saaks sajakordselt nüüd selsinasel ajal maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde keset tagakiusamisi ja tulevases maailma-ajastus igavest elu!
31
Aga paljud esimesed saavad viimseiks ja viimsed esimesiks!"
32
Aga nad olid teel minemas Jeruusalemma; ja Jeesus käis nende ees, ja nad kohkusid, aga järelkäijad kartsid. Ja ta võttis jälle need kaksteistkümmend enese juure ja hakkas neile rääkima, mis temale peab sündima:
33
"Vaata, me läheme üles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad mõistavad ta surma ja annavad ta paganate kätte.
34
Ja need pilkavad teda ja sülitavad ta peale ja peksavad teda rooskadega ja tapavad tema, ja kolme päeva pärast tõuseb ta üles!"
35
Siis tulid tema juure Jakoobus ja Johannes, mõlemad Sebedeuse pojad, ja ütlesid: "Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mis me sinult palume!"
36
Aga tema ütles neile: "Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
37
Nemad ütlesid talle: "Anna meile, et me üks sinu paremal ja teine sinu vasakui pool saaksime istuda sinu auhiilguses!"
38
Aga Jeesus ütles neile: "Te ei tea, mida te palute. Kas te võite juua seda karikat, mida mina joon, või endid lasta ristida selle ristimisega, millega mind ristitakse?"
39
Aga nad ütlesid talle: "Võime küll!" Jeesus ütles neile: "Seda karikat, mida mina joon, peate te jooma, ja selle ristimisega, millega mind ristitakse, peab teid ristitama,
40
kuid istuda mu paremal ja vasakul pool ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud!"
41
Kui need kümme seda kuulsid, said nad pahaseks Jakoobuse ja Johannese peale.
42
Ja Jeesus kutsus nad enese juure ja ütles neile: "Te teate, et need, keda arvatakse rahvaste ülemaiks, valitsevad nende üle ja rahvaste suured tarvitavad võimust nende vastu.
43
Aga nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes teie seast tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44
ja kes teie seast tahab olla kõige ülem, olgu kõikide ori!
45
Sest Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!"
46
Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui ta Jeerikost välja läks ja tema jüngrid ja suur hulk rahvast, siis istus Timeuse poeg, pime Bartimeus, tee ääres ja kerjas.
47
Ja kui ta kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta kisendama ja ütlema: "Jeesus, Taaveti poeg, halasta minu peale!"
48
Ja paljud sõitlesid teda, et ta jääks vait; kuid ta kisendas veel enam: "Taaveti poeg, halasta minu peale!"
49
Ja Jeesus jäi seisma ja ütles: "Kutsuge ta siia!" Ja nad kutsusid pimedat ja ütlesid temale: "Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!"
50
Ent tema viskas kuue seljast, tõusis püsti ja tuli Jeesuse juure.
51
Ja Jeesus hakkas temaga rääkima ning ütles: "Mis sa tahad, et ma sulle teeksin?" Ent pime ütles talle: "Rabunii, et ma jälle näeksin!"
52
Jeesus ütles talle: "Mine, su usk on sind aidanud!" Ja sedamaid nägi ta jälle ja järgnes teda teekonnal.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda aega rändas tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteistkümmend olid temaga,
2
ja mõned naised, kelled tema oli terveks teinud kurjadest vaimudest ja tõbedest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud,
3
ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes teda toetasid oma varaga.
4
Aga kui palju rahvast kogunes ja kõigist linnadest tuli tema juure, rääkis ta tähendamissõnaga:
5
"Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre ja tallati ära, ja taeva linnud sõid selle ära.
6
Ja muist kukkus kaljule. Ja kui see tärkas, kuivas see ära, sest sellel ei olnud niiskust.
7
Ja muist kukkus ohakate keskele, ja ohakad kasvasid ühtlasi üles ja lämmatasid selle.
8
Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas, kandis see sajakordse vilja." Seda üteldes ta hüüdis: "Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!"
9
Siis küsisid tema jüngrid temalt, mida see tähendamissõna tähendab.
10
Tema ütles: "Teile on antud mõista Jumala riigi saladusi, aga muile tähendamissõnades, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei mõistaks.
11
Ent tähendamissõna on see: Seeme on Jumala sõna.
12
Teeäärsed on need, kes kuulevad; pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega saaks õndsaks.
13
Kaljupealsed on need, kes kuuldes sõna rõõmuga vastu võtavad, kuid neil ei ole juurt; ajutiseks nad usuvad ja kiusatuse ajal nad loobuvad.
14
Mis ohakate sekka kukkus, need on need, kes kuulevad ja lähevad ära ning lämbuvad muredest ja rikkusest ja elu lõbudest ega kanna valmis vilja.
15
Aga mis on heas maas, on need, kes sõna kuulevad, kaunis ja heas südames peavad ning kannavad vilja kannatlikkuses.
16
Ükski, kes süütab küünla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle küünlajalale, et sissetulijad näeksid valgust.
17
Sest midagi ei ole varjul, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi salajas, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.
18
Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat."
19
Aga tema juure tulid ta ema ja vennad ega võinud saada tema ligi rahva pärast.
20
Ja temale teatati: "Sinu ema ja su vennad seisavad õues ja tahavad sind näha!"
21
Aga ta kostis ning ütles neile: "Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja teevad selle järele!"
22
Ja ühel päeval astusid tema ja ta jüngrid paati, ja ta ütles neile: "Lähme teisele poole järve!" Ja nad sõudsid minema.
23
Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus ta magama. Siis tõusis järvel tuulispea ja paat uhtus vett täis, ja nad olid hädas.
24
Siis nad tulid tema juure, äratasid ta üles ja ütlesid: "Õpetaja, õpetaja, me hukkume!" Aga tema tõusis üles, ähvardas tuult ning vee lainetust, ja need raugesid ning ilm muutus vaikseks.
25
Aga tema ütles neile: "Kus on teie usk?" Ent nad kartsid ja imestasid ning ütlesid üksteisele: "Kes see õieti on, et tema käsib tuuli ja vett, ja need kuulevad ta sõna?"
26
Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastas.
27
Aga kui tema astus maale, tuli linnast talle vastu mees, kelle sees oli kurje vaime; ja ta ei olnud ammust ajast kuube selga pannud ega asunud majas, vaid surnuhaudades.
28
Jeesust nähes ta hakkas karjuma, heitis tema ette maha ning ütles suure häälega: "Mis on mul tegemist sinuga, Jeesus, kõige kõrgema Jumala Poeg? ma palun sind, ära piina mind!"
29
Sest ta käskis rüvedat vaimu väljuda inimesest. See oli teda juba kaua aega vaevanud, ja teda oli ahelatega seotud ja peetud jalgrau'us, aga ta oli rauad katki kiskunud ja kuri vaim oli teda ajanud kõrbedesse.
30
Jeesus küsis temalt: "Mis su nimi on?" Tema vastas: "Leegion!" Sest palju kurje vaime oli läinud tema sisse.
31
Ja need palusid teda, et ta neid ei käsiks minna ära põrguhauda.
32
Aga seal oli suur seakari mäel söömas. Ja nad palusid teda, et ta neid lubaks minna nende sisse. Ja ta andis neile loa.
33
Aga kui kurjad vaimud olid inimesest väljunud, läksid nad sigade sisse, ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt järve ning uppus.
34
Kui karjatsejad nägid, mis sündis, põgenesid nad ja andsid seda teada linnas ja maal.
35
Siis tuldi välja vaatama, mis oli sündinud, ja mindi Jeesuse juure ja leiti inimene, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, Jeesuse jalge ees istumas, riietatult ja selge aruga. Ja inimesed lõid kartma.
36
Siis jutustasid neile need, kes olid näinud, kuidas seestunu oli terveks saanud.
37
Ja kogu rahvahulk gerasalaste maa ümbruskonnast palus teda, et ta läheks ära nende juurest. Sest suur hirm oli neid vallanud. Tema aga astus paati ja pöördus tagasi.
38
Aga mees, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, palus teda, et ta võiks jääda tema juure. Kuid Jeesus laskis ta minema, üteldes:
39
"Mine tagasi koju ja jutusta, mis suuri asju Jumal sulle on teinud!" Ja ta läks ära ja kuulutas mööda kogu linna, kui suuri asju Jeesus temale oli teinud.
40
Aga kui Jeesus tagasi tuli, võttis rahvas teda vastu, sest nemad kõik olid teda ootamas.
41
Ja vaata, siis tuli mees, Jairus nimi, ja see oli kogudusekoja ülem; ja ta heitis Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla enese kotta.
42
Sest tal oli ainus tütar, kaksteistkümmend aastat vana, ja see oli suremas. Aga tema sinna minnes tungis rahvas temale peale.
43
Ja keegi naine, kes oli kaksteistkümmend aastat põdenud verejooksu ega olnud võinud ühegi käest saada tervist,
44
tuli tema selja taha ja puudutas ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks.
45
Ja Jeesus ütles: "Kes puudutas mind?" Aga kui kõik salgasid, ütles Peetrus: "Õpetaja, rahvahulgad tungivad sulle peale ja rõhuvad sind!"
46
Kuid Jeesus ütles: "Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väe enesest välja minevat!"
47
Kui nüüd naine nägi, et ta ei olnud varjule jäänud, tuli ta värisedes ja heitis tema ette maha ja teatas temale kõige rahva kuuldes, mis asja pärast ta oli teda puudutanud ja kuidas ta kohe oli terveks saanud.
48
Siis ta ütles naisele: "Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!"
49
Kui tema alles rääkis, tuli kogudusekoja ülema perest keegi ning ütles: "Su tütar on surnud, ära tülita enam õpetajat!"
50
Aga seda kuuldes vastas Jeesus temale: "Ara karda, usu vaid, siis ta saab abi!"
51
Kui ta siis jõudis majasse, ei lasknud ta enesega sisse tulla kedagi teist kui ainult Peetruse ja Johannese ja Jakoobuse ning lapse isa ja ema.
52
Ja kõik nutsid ja leinasid tütarlast. Aga tema ütles: "Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid ta magab!"
53
Ja nad naersid teda, teades, et lapsuke on surnud.
54
Ent tema haaras lapse käest kinni ja ütles hüüdes: "Tütarlaps, tõuse üles!"
55
Ja tema vaim tuli tagasi, ja ta tõusis kohe üles. Ja ta käskis talle süüa anda.
56
Ja tütarlapse vanemad kohkusid; aga tema keelas neid ühelegi rääkimast seda, mis oli sündinud.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga ta kutsus kokku need kaksteistkümmend ja andis neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja tõbesid parandada,
2
ja läkitas nad välja kuulutama Jumala riiki ja tegema haigeid terveks,
3
ja ütles neile: "Ärge võtke midagi teele kaasa, ei keppi ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu olgu ka kellelgi kaht kuube.
4
Ja kuhu majasse te iganes sisse lähete, sinna jääge ja sealt minge teele.
5
Ja kes iganes teid vastu ei võta, sellest linnast minge välja ja puistake tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!"
6
Nii nad läksid teele ja käisid mööda külasid, kuulutades evangeeliumi ja tehes haigeid terveks igal pool.
7
Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõik, mis sündis, ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: "Johannes on surnuist üles tõusnud!"
8
aga teised: "Eelija on ilmunud!" aga mõned jälle: "Keegi vanust prohveteist on üles tõusnud!"
9
Ent Heroodes ütles: "Johannese pea ma lasksin maha raiuda; kes on siis see, kellest ma kuulen niisuguseid asju?" Ja ta püüdis teda näha saada.
10
Ja kui apostlid tagasi tulid, jutustasid nad temale, mis nad olid teinud. Ja ta võttis nad enese juure ja läks ära üksindusse, linna poole, mida hüütakse Betsaidaks.
11
Aga kui rahvahulgad seda teada said, läksid nad temale järele. Ja ta võttis nad vastu ja rääkis neile Jumala riigist; ja kelledele oli vaja ravitsemist, need ta tegi terveks.
12
Siis päev hakkas veerema. Ja need kaksteistkümmend tulid ta juure ja ütlesid talle: "Lase rahvas minema, et nad läheksid ümberkaudseisse küladesse ja asulaisse puhkama ja otsima rooga; sest me oleme siin tühjas paigas!"
13
Aga ta ütles neile: "Andke teie neile süüa!" Nemad vastasid: "Meil pole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, või me peaksime minema ja ostma toidust kogu sellele rahvale!"
14
Ent neid oli ligi viis tuhat meest. Siis ta ütles oma jüngritele: "Seadke nad maha istuma salkadesse viiekümne kaupa!"
15
Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma einele.
16
Ent ta võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole, õnnistas neid ning murdis nad ja andis oma jüngritele ettepanemiseks rahvale.
17
Ja kõlk sõid ja kõikide kõhud said täis; ja neist ülejäänud palukesi korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit.
18
Ja sündis, kui ta üksipäini oli palvetamas, et ta jüngrid olid ühes temaga. Ja ta küsis neilt: "Keda rahvas ütleb mind olevat?"
19
Aga nemad vastasid ning ütlesid: "Ristija Johannese, aga mõned Eelija, aga teised, et keegi vanust prohveteist on üles tõusnud!"
20
Siis ta ütles neile: "Ent teie, keda teie ütlete mind olevat?" Peetrus vastas ning ütles: "Jumala Kristuse!"
21
Ja ta ähvardas neid kangesti ning keelas neid sellest ühelegi rääkimast,
22
üteldes: "Inimese Poeg peab palju kannatama ja kõlbmatuna hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama!"
23
Aga ta ütles kõikidele: "Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind.
24
Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab minu pärast, see päästab selle!
25
Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese või läheks hukka?
26
Sest kes minu ja mu sõnade pärast häbeneb, selle pärast häbeneb Inimese Poeg, kui ta tuleb omas ja Isa ja pühade inglite auhiilguses.
27
Aga ma ütlen teile tõesti: On mõningad siin seisjaist, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki!"
28
Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et ta võttis enesega Peetruse ja Johannese ja Jakoobuse ja läks mäele palvetama.
29
Ja kui ta palvetas, muutus tema näoilme teissuguseks ja tema riietus läks valgeks ja hiilgavaks.
30
Ja vaata, kaks meest kõnelesid temaga; need olid Mooses ja Eelija.
31
Nemad olid ilmunud auhiilguses ja kõnelesid tema eluotsast, mis tal Jeruusalemas tuli täide saata.
32
Aga Peetrus ja ta kaaslased olid suikunud raskesse unne; ent üles ärgates nad nägid tema auhiilgust ja neid kaht meest seisvat tema juures.
33
Kui siis need temast olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: "Õpetaja, siin on meil hea olla! Teeme kolm telki, ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale!" Kuid ta ei teadnud, mida ta rääkis.
34
Aga kui ta seda rääkis, tekkis pilv ja varjas nad; ja nemad kartsid pilve sisse jõudes.
35
Ja hääl kostis pilvest ning ütles: "See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!"
36
Ja kui see hääl oli kostnud, leiti Jeesus üksi olevat. Ja nad olid vait ega kuulutanud neil päevil kellelegi midagi sellest, mida nad olid näinud.
37
Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla läksid, tuli palju rahvast temale vastu.
38
Ja vaata, üks mees rahvahulga seast kisendas ning ütles: "Õpetaja, ma palun sind vaadata mu poega, sest ta on mu ainuke!
39
Ja vaata, vaim haarab teda, ja ta karjatab äkki, ja vaim raputab teda, nõnda et ta ajab suust vahtu; ja see lahkub vaevalt teda piinamast.
40
Ja mina palusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, ja nad ei suutnud!"
41
Aga Jeesus vastas ning ütles: "Oh sa uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua ma pean olema teie juures ja kannatama teiega? Too siia oma poeg!"
42
Kui ta alles oli tulemas, kiskus teda kuri vaim ja raputas teda. Aga Jeesus sõitles rüvedat vaimu ja tegi poisi terveks ning andis ta tagasi tema isale.
43
Ent kõik hämmastusid Jumala suurest väest. Aga kui kõik panid imeks seda, mida ta tegi, ütles ta oma jüngritele:
44
"Pange teie oma kõrvu need sõnad. Sest Inimese Poeg antakse inimeste kätte!"
45
Ent nemad ei mõistnud seda sõna, ja see oli pandud varjule nende eest, et nad sellest aru ei saaks. Ja nad kartsid küsida temalt selle sõna kohta.
46
Aga nende seas tõusis vaidlus, kes küll nende seast peaks olema suurem.
47
Jeesus, teades nende südame mõtlemisi, võttis lapsukese ja seadis selle enese kõrvale
48
ning ütles neile: "Kes iganes selle lapsukese võtab vastu minu nimel, võtab mind vastu; ja kes iganes võtab vastu mind, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud. Sest kes teist kõigist on vähem, see on suur!"
49
Siis Johannes hakkas rääkima ning ütles: "Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajavat; ja me keelasime teda, sellepärast et ta ühes meiega sind ei järgi!"
50
Jeesus ütles talle: "Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!"
51
Aga sündis, kui tema ülesvõtmisepäevad olid täis saamas, et ta suundus kindlasti minema Jeruusalema poole,
52
ja ta läkitas käskjalad enese eele. Ja need läksid ja tulid ühte samaarlaste külla, valmistama temale öömaja.
53
Ent need ei võtnud teda vastu, sest ta oli minemas Jeruusalema poole.
54
Kui ta jüngrid Jakoobus ja Johannes seda nägid, ütlesid nad: "Issand, kas tahad, et me käsime tulla tule taevast maha ja nad hävitada?"
55
Aga ta pöördus ümber ja sõitles neid.
56
Ja nad läksid teise alevisse.
57
Ja kui nad olid sinna minemas, ütles teel keegi temale: "Issand, ma tahan sind järgida, kuhu sa iganes lähed!"
58
Jeesus ütles talle: "Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, aga Inimese pojal ei ole aset, kuhu ta oma pea paneks!"
59
Kellelegi teisele ta ütles: "Järgi mind!" Ent see ütles: "Issand, luba mind enne minna ja oma isa maha matta!"
60
Aga ta ütles temale: "Lase surnuid oma surnud matta, sina aga mine ja kuuluta Jumala riiki!"
61
Ja veel üks teine ütles: "Issand, ma tahan sind järgida! Aga luba mind enne jätta jumalaga oma kodakondsed!"
62
Aga Jeesus ütles temale: "Ükski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda määras Issand teised seitsekümmend ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise mõtles minna.
2
Ja ta ütles neile: "Lõikust on palju, aga töötegijaid vähe; seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta läkitaks välja töötegijaid oma lõikusele!
3
Minge! Vaata, ma läkitan teid kui tallesid huntide keskele!
4
Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja teel ärge kedagi teretage.
5
Kuhu majasse te aga iganes sisse lähete, seal ütelge esiti: "Rahu olgu sellele kojale!"
6
Ja kui iganes seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal; aga kui mitte, siis tuleb rahu tagasi teie peale.
7
Aga sinna majasse jääge, sööge ja jooge, mis neil on, sest töötegija on oma palga väärt; ärge käige ühest majast teise.
8
Ja kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu võetakse, seal sööge, mida teile ette pannakse;
9
ja tehke selle paiga haiged terveks ja ütlege neile: Jumala riik on teie lähedal!
10
Aga kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu ei võeta, seal minge välja ta uulitsaile ning ütelge:
11
Tolmugi, mis teie linnast on hakanud meie jalgade külge, me pühime ära teile; ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!
12
Ma ütlen teile, et Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tol linnal!
13
Häda sulle, Korasin, häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammu kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt!
14
Ometi peab Tüürosel ja Siidonil olema kohtus hõlpsam põli kui teil!
15
Ja sina, Kapernaum, eks sa olnud ülendatud taevani? Sind tõugatakse põrguni alla!
16
Kes teid kuuleb, see kuuleb mind, ja kes teid hülgab, see hülgab mind; aga kes hülgab mind, see hülgab selle, kes mind on läkitanud!"
17
Siis need seitsekümmend tulid tagasi rõõmuga ja ütlesid: "Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime tõttu!"
18
Aga ta ütles neile: "Ma nägin saatana nagu välgu taevast maha langevat!
19
Vaata, ma olen annud teile meelevalla astuda madude ja skorpionide peale ja vaenlase kõige väe peale; ja miski ei tee teile kahju.
20
Ometi ärge rõõmutsege, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmutsege palju enam sellest, et teie nimed on taevasse kirja pandud!"
21
Selsamal tunnil ta rõõmustus Pühas Vaimus ja ütles: "Mina tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled tarkade ja mõistlike eest selle pannud varjule ja oled selle ilmutanud väetimaile! Jah, Isa, see on nõnda olnud sulle meelepärast!
22
Kõik on mu Isa mulle annud! Ja ükski ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg ja kellele iganes Poeg tahab ilmutada!"
23
Ja ta pöördus jüngrite poole eriti ning ütles: "Õndsad on silmad, kes näevad, mida teie näete!
24
Sest ma ütlen teile, et palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ja ei ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ja ei ole kuulnud!"
25
Ja vaata, keegi käsutundja astus esile, kiusas teda ja ütles: "Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?"
26
Aga tema ütles talle: "Mis on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?"
27
Tema vastas ning ütles: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast."
28
Aga ta ütles temale: "Sa oled õieti vastanud; tee seda, ja sa pead elama!"
29
Tema aga tahtis iseennast õigeks teha ja ütles Jeesusele: "Kes siis on mu ligimene?"
30
Aga vastates Jeesus ütles: "Üks inimene läks Jeruusalemast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope annud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.
31
Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda alla ja nägi teda ning läks mööda.
32
Nõndasamuti ka leviit. Kui ta tuli sinna paika ja nägi teda, läks ta mööda.
33
Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks.
34
Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale õli ja viina, tõstis ta oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest.
35
Ja teisel hommikul ära minnes võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: Kanna hoolt tema eest, ja mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles.
36
Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?"
37
Aga tema ütles: "See, kes tema peale halastas!" Siis ütles Jeesus temale: "Mine ja tee sina nõndasamuti!"
38
Aga kui nad rändasid, läks ta ühte alevisse. Ent üks naine, Marta nimi, võttis tema vastu oma majasse.
39
Ja temal oli õde, keda hüüti Maarjaks; seegi istus Issanda jalge ees ja kuulas tema kõnet.
40
Marta aga tegi tegemist mitmesuguse talitusega. ta tuli sinna ja ütles: "Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde laseb mind üksi talitada? Ütle ometi temale, et ta mind aitaks!"
41
Aga Issand vastas ning ütles talle: "Marta, Marta, sa muretsed ja teed enesele tüli paljude asjadega;
42
kuid tarvis on vähe, õigupoolest üht! Maarja on selle hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kui ta ühes paigas oli palvetamas ja oli lõpetanud, ütles üks ta jüngreist temale: "Issand, õpeta meid palvetama nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!"
2
Aga ta ütles neile: "Kui te palvetate, siis ütelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu;
3
meie igapäevane leib anna meile iga päev;
4
ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kellel on meiega võlgu; ja ära saada meid kiusatusse!"
5
Ja ta ütles neile: "Kellel teie seast on sõber ja ta läheks südaöösel ta juure ja ütleks temale: Sõber, laena mulle kolm leiba,
6
sest mu sõber on teelt tulnud mu juure ja mul ei ole, mida talle ette paneksin!
7
Kas tema peaks toast vastama ning ütlema: Ära tee mulle tüli, uks on juba lukus ja mu lapsukesed on minuga voodis; ma ei või üles tõusta sulle andma!?
8
Ma ütlen teile, kui ta üles ei tõuseks ja talle ei annaks, sellepärast et ta on tema sõber, siis tõuseks ta ometi üles tema pealekäimise pärast ning annaks talle, niipalju kui talle vaja.
9
Ka mina ütlen teile: Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.
10
Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.
11
Ent missugune isa on teie seas, kellelt poeg palub kala, et ta annaks sellele kala asemel mao?
12
Või kui ta palub muna, ta annaks talle skorpioni?
13
Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad."
14
Ja kord ta ajas kurja vaimu välja; ja see oli keeletu. Aga kui kuri vaim oli väljunud, hakkas keeletu rääkima ja rahvahulgad panid seda imeks.
15
Aga mõningad nende seast ütlesid: "Ta ajab kurje vaime välja Peeltsebuli, kurjade vaimude ülema abil!"
16
Aga teised kiusasid teda ning nõudsid temalt tunnustähte taevast.
17
Ent tema mõistis ära nende mõtted ja ütles neile: "Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib ja koda langeb koja peale.
18
Kui saatangi on riius isekeskis, kuidas võib tema kuningriik püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peeltsebuli abil!
19
Aga kui mina kurje vaime välja ajan Peeltsebuli abil, kelle abil ajavad teie pojad neid välja? Sellepärast saavad nemad teie kohtumõistjaiks.
20
Ent kui mina kurje vaime välja ajan Jumala sõrmega, siis on Jumala riik jõudnud teie juure.
21
Kui vägev relvastatud mees valvab oma elamut, siis on ta vara rahus.
22
Aga kui temast vägevam peale tuleb ja võidab tema, siis ta võtab ära kõik ta relvad, millede peale ta lootis, ja jagab temalt saadud saagi välja.
23
Kes minu poolt ei ole, on minu vastu; ja kes minuga ei kogu, see hajutab.
24
Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta mööda põudseid paiku ja otsib hingamist. Ja kui ta ei leia, ütleb ta: Ma pöördun tagasi oma kotta, kust ma väljusin!
25
Ja kui ta tuleb, leiab ta selle pühitud ning ehitud olevat.
26
Siis ta läheb ja võtab kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast, ja nad tulevad sisse ning elavad seal. Ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui eelmine!"
27
Kui ta seda rääkis, sündis, et üks naine rahva seast tõstis oma häält ning ütles temale: "Õnnis on ihu, mis sind on kannud, ja rinnad, mida sina oled imenud!"
28
Aga tema ütles: "Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda tallele panevad!"
29
Kui rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas ta kõnelema: "See sugu on paha sugu; ta otsib tunnustähte, ja talle ei anta muud tähte kui vaid prohvet Joona täht.
30
Sest nõnda nagu Joona sai täheks Niinive elanikele, nõnda peab ka Inimese Poeg olema sellele soole.
31
Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval selle soo meeste kõrval ja mõistab nad hukka; sest ta tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust. Ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon!
32
Niinive mehed tõusevad üles kohtupäeval selle soo kõrval ja mõistavad selle hukka; sest nad parandasid meelt Joona jutluse tõttu. Ja vaata, siin on rohkem kui Joona!
33
Ükski ei süüta küünalt ega pane seda varjule ega vaka alla, vaid küünlajalale, et sissetulijad valgust näeksid.
34
Ihu küünal on su silm. Kui su silm on korras, siis on ka kõik su ihu valguses; aga kui ta on rikkis, siis on ka su ihu pime.
35
Katsu siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!
36
Kui nüüd kogu su ihu on valguses, nõnda et tal sugugi ei ole pimedust, siis on ta täiesti valgustatud, nõnda nagu küünal valgustaks sind oma välkuva leegiga!"
37
Kui tema alles nõnda rääkis, palus teda keegi variser enese juure lõunat sööma. Ja ta läks sisse ja istus lauda.
38
Aga variser pani imeks, kui ta nägi, et ta enne söömist ennast ei pesnud.
39
Siis Issand ütles temale: "Teie, variserid, teete küll väljastpoolt puhtaks karika ja vaagna, aga seestpoolt te olete täis rüüstet ja kurjust!
40
Te mõistmatumad! Eks see, kes tegi välispidise, ole teinud ka seespidise?
41
Ent andke armuanniks, mis teie sees on, ja vaata, siis on teile kõik puhas!
42
Aga häda teile, variseridele, et te maksate kümnist mündist ja ruudist ja kõigest aiarohust ja lähete mööda õiglusest ja Jumala armastusest! Seda peab tegema ja teist ei tohi tegemata jätta!
43
Häda teile variseridele, et te armastate esimest istet kogudusekodades ja teretusi turgudel!
44
Häda teile, et te olete nagu äravajunud hauad, ja inimesed käivad nende peal, ilma et nad teaksid!"
45
Aga üks käsutundjaist kostis ja ütles temale: "Õpetaja, seda üteldes sa teotad ka meid!"
46
Ent tema ütles: "Häda ka teile käsutundjaile, sest te panete inimestele peale rängad koormad ja ise ei puutu ühe oma sõrmegagi neisse koormaisse!
47
Häda teile, et te ehitate prohvetitele hauamärke, aga teie isad on nad tapnud!
48
Nii te olete ise tunnistajad, et teil on hea meel oma isade tegudest; sest nemad tapsid nad, aga teie ehitate nende hauamärke!
49
Sellepärast ütleb ka Jumala tarkus: Ma läkitan nende juure prohveteid ja apostleid, ja nad tapavad mõned neist ja kiusavad neid taga,
50
et sellelt sugupõlvelt nõutaks kõigi prohvetite verd, mis on ära valatud alates maailma asutamisest,
51
Aabeli verest Sakarja verest saadik, kes sai hukka altari ja Jumala koja vahel. Tõesti, ma ütlen teile, seda nõutakse sellelt sugupõlvelt!
52
Häda teile käsutundjaile, et te olete ära võtnud tunnetuse võtme! Ise te ei ole sisse läinud ja olete keelanud neid, kes sisse läheksid!"
53
Ja kui ta sealt väljus, hakkasid kirjatundjad ja variserid teda kangesti kimbutama ja usutlema mitmeis asjus,
54
et kavaldamisega midagi tema suust kätte saada.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui sel ajal rahvast oli tuhandeti kokku tulnud, nõnda et nad üksteist tallasid, hakkas ta kõigepealt kõnelema oma jüngritele: "Hoiduge variseride haputaigna, see on silmakirjalikkuse eest!
2
Ei ole midagi varjatud, mis ei tuleks ilmsiks, ega ole midagi salajas, mida ei saadaks teada.
3
Sellepärast peab kõike, mida te ütlete pimedas, kuuldama valges; ja mida te üksteise kõrva räägite kambrites, seda peab kuulutatama katustelt!
4
Aga ma ütlen teile, oma sõpradele: Ärge kartke neid, kes tapavad ihu ja pärast ei saa rohkem midagi teha.
5
Ent ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse. Tõesti, ma ütlen teile, teda kartke!
6
Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees!
7
Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud! Ärge kartke, teie olete hinnalisemad kui palju varblasi!
8
Ent ma ütlen teile: kes iganes mind tunnistab inimeste ees, seda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees!
9
Aga kes mind salgab inimeste ees, see salatakse Jumala inglite ees!
10
Ja igaüks, kes Inimese Poja vastu räägib sõna, sellele antakse andeks; aga sellele, kes pilkab Püha Vaimu, ei anta mitte andeks!
11
Aga kui teid viiakse kogudusekodadesse ja ülemate ja valitsejate ette, ärge olge mures, kuidas või mida te enese eest kostate või mida ütlete;
12
sest Püha Vaim õpetab teile selsamal tunnil, mida tuleb ütelda!"
13
Siis keegi rahva seast ütles talle: "Õpetaja ütle mu vennale, et ta minuga jagaks pärandi!"
14
Aga tema ütles talle: "Inimene, kes on mind seadnud teile kohtumõistjaks või jagajaks?"
15
Ja ta ütles neile: "Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!"
16
Ja ta rääkis neile ka tähendamissõna, üteldes: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kannud.
17
Ja ta mõtles iseeneses nõnda: Mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja.
18
Ja ta ütles: Seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara,
19
ja ütlen oma hingele: Hing, sul on palju hüüt tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus!
20
Aga Jumal ütles temale: Sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?
21
Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!"
22
Siis ta ütles oma jüngritele: "Seepärast ma ütlen teile: Ärge olge mures oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda!
23
Sest hing on enam kui toidus ja ihu enam kui riided!
24
Pange tähele kaarnaid! Nad ei külva ega lõika; neil ei ole varakambrit ega aita, ja Jumal toidab neid. Kui palju hinnalisemad olete teie kui on linnud!
25
Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?
26
Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, miks te siis olete mures muu pärast?
27
Pange tähele lilli, kuidas nad ei ketra ega koo; aga ma ütlen teile: Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest!
28
Kui nüüd Jumal rohtu, mis täna kasvab ja homme visatakse ahju, nõnda ehib, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
29
Ka teie ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitumad!
30
Sest kõike seda nõuavad taga maailma rahvad; teie Isa teab ju, et te seda vajate.
31
Otsige vaid tema riiki, ja see kõik antakse teile pealegi!
32
Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile kuningriigi!
33
Müüge ära, mis teil on, ja andke armuande! Valmistage enestele kukrud, mis ei vanane, ja varandus taevas, mis ei vähene, kuhu varas ligi ei pääse ja mida koi ei riku!
34
Sest kus teie varandus on, seal on ka teie süda!
35
Teie niuded olgu vöötatud ja küünlad põlegu!
36
Ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat, millal ta lahkub pulmast, et kui ta tuleb ja koputab, nad kohe temale avaksid.
37
Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamast! Tõesti, ma ütlen teile, tema vöötab enese ja paneb nad lauda istuma ja tuleb ja teenib neid!
38
Ja tulgu ta teisel või kolmandal öövahikorral, kui ta nad leiab nõnda - õndsad on need sulased!
39
Aga seda teadke: Kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, ta ei laseks oma kotta sisse murda!
40
Olge siis ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!"
41
Aga Peetrus küsis: "Issand, kas ütled selle tähendamissõna meile või kõikidele?"
42
Ja Issand ütles: "Kes on siis ustav ja mõistlik majapidaja, keda isand seab oma pere üle neile õigel ajal andma määratud moona?
43
Õnnis see sulane, keda isand tulles leiab nõnda tegemast!
44
Tõesti, ma ütlen teile, ta paneb tema üle kõige oma vara!
45
Aga kui see sulane ütleb oma südames: Mu isand viibib tulles! ja ta hakkab peksma poisse ja tüdrukuid, ja sööma ja jooma ja purjutama,
46
siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota teda, ja tunnil, mida ta ei tea, ja raiub ta pooleks ja annab temale osa ühes uskmatutega.
47
Aga sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, aga ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järele, saab palju hoope.
48
Aga kes ei teadnud, kuid tegi, mis on hoopide väärt, saab pisut hoope. Sest kellele on palju antud, sellelt nõutakse palju; ja kelle hoole on palju jäetud, sellelt päritakse veel rohkem!
49
Tuld ma tulin viskama maa peale; ja mis ma muud tahaksin, kui et see juba oleks süüdatud!
50
Aga mind peab ristitama ristimisega, ja kuidas on mul kitsas käes, kuni see on lõpetatud!
51
Kas mõtlete, et ma olen tulnud andma rahu maa peale? Mitte sugugi, ütlen ma teile, vaid lahkmeelt!
52
Sest nüüdsest alates peavad viis ühes majas olema lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu,
53
isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm oma minia vastu ja minia ämma vastu!"
54
Aga ta ütles ka rahvale: "Kui te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te kohe ütlete: Raske sadu tuleb! Ja see sünnib nõnda.
55
Ja kui näete lõunatuult puhuvat, siis te ütlete: Kuum tuleb! Ja see sünnib nõnda.
56
Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate mõista, aga kuidas te ei mõista sedasinast aega?
57
Ja miks te ka iseenestest ei otsusta, mis on õige?
58
Sellepärast kui sa oma vastasega lähed ülema ette, siis püüa temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik sind ei annaks kohtusulase kätte ja kohtusulane sind ei heidaks vanglasse.
59
Ma ütlen sulle, et sa ei pääse sealt, enne kui maksad viimse leptoni!"
