1
Et juba mitmed on võtnud kätte kirjutada loo neist asjust, mis meie seas tõsikindlalt on sündinud,
2
nõnda nagu meile on jutustanud need, kes ise on seda näinud algusest ja on olnud sõna sulased,
3
siis olen minagi arvanud heaks algusest peale kõike hoolega uurida ja järgemööda kirja panna sinule, kõrgeauline Teofilos,
4
et sa õpiksid tundma nende asjade kindla tõe, mida sulle on õpetatud.
5
Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tütardest, ja selle nimi oli Eliisabet.
6
Nad olid mõlemad õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult.
7
Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad mõlemad olid väga elatanud.
8
Aga sündis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees,
9
et preestriameti kombe järele langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse.
10
Ja kõik rahvahulk oli väljas palvetamas suitsutuse tunnil.
11
Seal ilmus temale Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
12
Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda.
13
Aga ingel ütles talle: "Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes.
14
Ja temast on sul rõõm ning hea meel, ja paljud rõõmustuvad tema sündimisest.
15
Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Püha Vaimuga juba oma ema ihus;
16
ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole;
17
ja ta käib tema eel Eeiija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete meelsuse poole, et soetada Issandale valmistatud rahvast!"
18
Ja Sakarias ütles Inglile: "Millest ma seda võin ära tunda? Mina olen ju vana ja mu naine on oma päevade poolest väga elatanud!"
19
Ingel vastas ning ütles temale: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit!
20
Ja vaata, sa jääd keeletumaks ega saa rääkida päevani, mil see sünnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal!"
21
Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
22
Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletumaks.
23
Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju.
24
Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, üteldes:
25
"Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil tema on vaadanud minu peale, et minult ära võtta mu teotus inimeste seas!"
26
Aga kuuendas kuus läkitas Jumal Ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret,
27
neitsi juure, kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja.
28
Ja tulles sisse tema juure, ütles ingel: "Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!"
29
Aga tema ehmus väga sellest sõnast ja mõtles, mis see teretus võiks tähendada.
30
Siis ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!
31
Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus.
32
Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje,
33
ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!"
34
Aga Maarja ütles inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?"
35
Ingel vastas ning ütles temale: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala pojaks. "
36
Ja vaata, su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda üteldi olevat sigimatu,
37
sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!"
38
Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järele!" Ja Ingel läks ära tema juurest.
39
Neil päevil asus Maarja teele ja läks rutuga mägestikku Juuda linna.
40
Ja ta tuli Sakariase kotta ja teretas Eliisabetti.
41
Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps hüppas tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu
42
ja hüüdis suure häälega ning ütles: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu sugu!
43
Kust see tuleb, et minu Issanda ema on tulnud minu juure?
44
Sest vaata, kui su teretuse hääl kostis mu kõrvu, siis hüppas lapsuke suurest rõõmust mu ihus!
45
Ja õnnis see, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand temale on ütelnud!"
46
Siis Maarja ütles: "Mu hing ülistab väga Issandat
47
"ja mu vaim rõõmutseb Jumalas, minu Õnnistegijas; "
48
sest ta on vaadanud oma ümmardaja alanduse peale! Vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
49
sest minule on teinud suuri asju Vägev, ja tema nimi on püha,
50
ja tema halastus kestab põlvest põlve neile, kes teda kardavad!
51
Ta on oma käsivarrega teinud võimsa teo, ta on pillutanud need, kes on suurelised oma südame meele poolest;
52
ta on tõuganud maha vägevad aujärgedelt ja ülendanud alandlikud;
53
näljased on ta täitnud heade andidega, aga rikkad tühjalt minema saatnud;
54
ta on vastu võtnud oma sulase Iisraeli, meele tuletades oma halastust,
55
nõnda nagu ta on rääkinud meie isadele, Aabrahamile ja tema soole kuni igavikuni!"
56
Ja Maarja jäi tema juure umbes kolm kuud ja läks siis tagasi koju.
57
Aga Eliisabeti mahasaamise aeg tuli kätte, ja ta tõi poja ilmale.
58
Kui tema üleaedsed ja sugulased kuulsid, et Issand oli temale osutanud suurt halastust, olid nad rõõmsad ühes temaga.
59
Ja nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja nimetasid tema ta isa järele Sakariaseks.
60
Aga tema ema kostis ning ütles: "Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!"
61
Kuid nemad ütlesid temale: "Su suguvõsas pole ühtki, keda hüütakse selle nimega!"
62
Ja viibates isale küsisid nad, kuidas tema tahaks teda nimetada.
63
Tema nõudis lauakese ja kirjutas selle peale nõnda: "Johannes on tema nimi." Ja nad kõik panid seda imeks.
64
Aga sedamaid läks tema suu ning keel lahti, ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.
65
Ja kartus tuli kõikidele, kes elasid nende ümbruses, ja kõigist neist asjust kõneldi Juuda mägestikus.
66
Ja kõik, kes seda kuulsid, võtsid seda oma südamesse ja ütlesid: "Mis saab küll sellest lapsest?" Sest Issanda käsi oli temaga.
67
Ja Sakarias, tema isa, sai täis Püha Vaimu ja hakkas ennustama, üteldes:
68
"Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud katsuma oma rahvast ja on saatnud oma rahvale lunastuse
69
ning on meile äratanud päästesarve Taaveti, oma sulase kojast
70
- nõnda nagu ta maailma ajastu algusest on rääkinud oma pühade prohvetite suu kaudu -
71
päästet meie vaenlasist ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
72
et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma püha lepingut,
73
seda vannet, mille ta vandus meie isale Aabrahamile,
74
et ta laseb meid päästetuina meie vaenlaste käest kartmatult
75
teda teenida pühaduses ja õiguses tema ees kogu meie eluaja.
76
Ja sina, lapsuke, sind peab hüütama Kõigekõrgema prohvetiks, sest sina lähed Issanda palge eel valmistama tema teid,
77
et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
78
meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meid on tulnud katsuma päevatõus kõrgest,
79
paistma meile, kes istume pimeduses ja surma varjus, ja juhtima meie jalgu rahuteele!"
80
Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrves selle päevani, mil ta esines Iisraelile.
