Ja vilistid sõdisid ning Iisraeli löödi, nõnda et nad põgenesid igamees oma telki; ja kaotus oli väga suur, sest Iisraelist langes kolmkümmend tuhat jalameest.

Ja Jumala laegas võeti ära ning mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, said surma.

Ja kogu rahvas läks Gilgalisse; seal Gilgalis nad tõstsid Sauli kuningaks Jehoova ees ja seal nad ohverdasid tänuohvreid Jehoova ees. Ja Saul ja kõik Iisraeli mehed olid seal üpris väga rõõmsad.

Eks ole nüüd nisulõikuse aeg? Aga mina hüüan Jehoova poole, et ta annaks äikest ja vihma, et te mõistaksite ja näeksite, kui suur on Jehoova silmis teie pahategu, mis te olete teinud nõudes enestele kuningat!"

Aga kui te ikkagi teete kurja, siis te hukkute, niihästi te ise kui teie kuningas!"

Jehoova annab ka Iisraeli ühes sinuga vilistide kätte ja homme oled sa ühes oma poegadega minu juures! Jehoova annab vilistide kätte ka Iisraeli leeri!"

Nõnda surid Saul ja tema kolm poega ja kogu ta sugu; nad surid ühekorraga.

Jah, seda kõike ma panin tähele ja seda kõike ma selgitasin, et õiged ja targad ning nende teod on Jumala käes, nõndasamuti armastus ja vihkamine; inimesed ei tea midagi, neile võib kõike juhtuda!

Kõik on ühine kõigile: sama saatus on õigel ja õelal, heal ja kurjal, puhtal ja roojasel, ohverdajal ja sellel, kes ei ohverda; nagu heal, nõnda patusel, nagu vandeandjal, nõnda vandekartjal!

Kus on siis su kuningas, et ta sind päästaks kõigis su linnades, ja su kohtumõistjad, kelle puhul sa ütlesid: Anna mulle kuningas ja vürste!?

Oma vihas ma annan sulle kuninga ja oma raevus ma võtan ta ära!