Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal Taavet läkitas Joabi ja ühes temaga ta sulased ja kogu Iisraeli, ja need hävitasid ammonlasi ning piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma.

Ja Taavet läks välja ning oli edukas kõikjal, kuhu Saul teda läkitas; Saul pani tema sõjameeste üle ja see meeldis kogu rahvale, ka Sauli sulastele.

Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi!

Ja kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis.

Sest mina annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa panna ega rääkida ükski teie vastaseist.

Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad,

Sellepärast ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: mina olen tõesti ütelnud: sinu sugu ja su isa sugu peavad igavesti elama minu ees! Aga nüüd ütleb Jehoova: jäägu see minust kaugele! Sest kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind ei pane mikski, on põlastusväärt!

Siis ütles Saul: "Ma olen pattu teinud! Tule tagasi, mu poeg Taavet, sest ma ei tee sulle enam kurja, sellepärast et mu hing on täna olnud kallis su silmis! Vaata, ma olen talitanud mõistmatult ja eksinud üpris väga!"

Ja ta läkitas veel kolmanda viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest. Ja see kolmas viiekümnepealik läks üles, aga kui ta jõudis pärale, siis ta heitis põlvili Eelija ette ja anus teda ning ütles temale: "Jumalamees, olgu ometi su silmis kallis minu hing ja su sulaste, nende viiekümne hing!

Kallis on Jehoova meelest tema vagade surm!

kui elava kivi juure, mis küll inimeste poolt on põlatud, aga Jumala juures on ära valitud ja väga kallis,

Teile nüüd, kes usute, on ta kallihinnaline; aga uskmatuile on ta "kivi, mille hooneehitajad põlgasid, kuid mis sai nurgakiviks",