Iisraeli mehed nägid, et neil kitsas kätte tuli, et rahvas oli kimbatuses ja puges koobastesse, kibuvitsapõõsastesse, kaljulõhedesse, keldritesse ja kaevudesse.

Heebrealasi läks ka üle Jordani Gaadi ja Gileadi maale. Saul aga oli alles Gilgalis ja kõik rahvas oli järgnenud temale värisedes.

Saul ja kogu Iisrael kuulsid neid vilisti sõnu ja nad kohkusid ning kartsid väga.

Ja kes teist üle jäävad, nende südamed ma teen araks nende vaenlaste maal: isegi tuules lendleva lehe kahin ajab neid pakku ja nad põgenevad, otsegu põgeneksid mõõga eest! Ja nad langevad maha, olgugi et keegi taga ei aja!

Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis!"

Kuidas võis üksainus jälitada tuhandet ja kaks kihutada põgenema kümme tuhat, kui mitte nende Kalju ei oleks neid müünud ja Jehoova nad loovutanud?

Kui Taaveti kojale anti teada ja üteldi, et Süüria on liidus Efraimiga, siis vabises tema ja ta rahva süda, otsegu vabiseksid metsapuud tuule käes!

Tuhat põgeneb üheainsa ähvardaja eest, te põgenete viie ähvardaja eest, kuni teist jääb jäänus, mis on otseku peelepuu mäetipul või lipp künkal!