Ma olin vaimus Issanda päeval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsegu pasuna häält,

Ja tema viis mind vaimus ära kõrbe. Seal ma nägin naist istuvat helkjaspunase metsalise seljas, kes oli täis pilkenimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve.

Ja tema kandis mind vaimus suure ja kõrge mäe otsa ja näitas mulle linna, püha Jeruusalema, mis oli maha tulemas taevast Jumala juurest

Siis tõstis Vaim mind üles ja ma kuulsin oma taga suurt mürinat, kui Jehoova auhiilgus tõusis üles oma paigast,

Ja Vaim tõstis mind üles ja võttis mind, ja ma läksin oma kibedas vaimustusehoos; Jehoova käsi oli tugevasti mu peal.

Ja aujärjest väljus välke ja hääli ja piksemürinat, ja seitse tulist lampi põles aujärje ees; need on Jumala seitse vaimu. 

Ja ma nägin suurt valget aujärge ja seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ja neile ei leitud aset.

Sel aastal, mil kuningas Ussija suri, ma nägin Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuuepalistused täitsid templi.

Aujärg, kõrge algusest peale, on meie pühamu paik!

Ja nende peade kohal oleva taevalaotuse peal oli midagi, mis paistis safiirikividena, midagi aujärje sarnast! Ja selle aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli Keegi, kes oli välimuselt inimese sarnane!

Otsegu vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli kuma paistus ümberringi! See oli Jehoova auhiilguse ilmutuse paistus! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja ma kuulsin häält, mis kõneles!

Siis ma vaatasin, ja ennäe, taevalaotuses, mis oli keerubite pea kohal, olid nagu safiirikivid; midagi, mis paistis aujärjena, nähti nende kohal.

Ja nii sageli kui olendid annavad austust, au ja tänu sellele, kes aujärjel istub ja elab ajastute ajastuteni,

Kes võidab, sellele ma annan istuda ühes minuga minu aujärjel, nõnda nagu minagi olen võitnud ja istunud ühes oma Isaga tema aujärjele.

Ja ma nägin selle paremas käes, kes istus aujärjel, rullraamatut, täis kirjutatud seestpoolt ja väljastpoolt ja kinni pandud seitsme pitseriga.

Ja ma nägin keset aujärge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, kes oli otsegu tapetud; ja tal oli seitse sarve ja seitse silma, mis on Jumala seitse vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale.

Ja ta tuli ja võttis raamatu selle paremast käest, kes istus aujärjel.

Ja kõike loodut, mis on taevas ja maa peal ja maa all ja meres, ja kõike, mis nendes on, kuulsin ma ütlevat: "Sellele, kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajastuteni!"

ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: "Langege meie peale ja varjake meid selle palge eest, kes aujärjel istub, ja Talle viha eest!

Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes. 

Ja kõik inglid seisid aujärje ja vanemate ja nelja olendi ümber ja heitsid aujärje ette silmili maha ja kummardasid Jumalat

Ja üks vanemaist hakkas kõnelema ning ütles minule: "Need seal valgeis rüüdes, kes nad on ja kust nad tulid?"

Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad teda ööd ja päevad tema templis. Ja see, kes aujärjel istub, laotab oma telgi nende üle.

sest Tall, kes on keset aujärge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!"

Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes peab raudkepiga karjatsema kõiki paganrahvaid. Ja naise laps kisti Jumala ja tema aujärje juure.

Ja need kakskümmend neli olendit heitsid maha ja kummardasid Jumalat, kes aujärjel istub ja ütlesid: "Aamen, halleluuja!"

Ja kes aujärjel istus, ütles: "Vaata, ma teen kõik uueks!" Ja ta ütles: "Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!"

Ja ta näitas mulle puhast eluveejõge, selget nagu mägikristall. See voolas välja Jumala ja Talle aujärjest.

Ja midagi neetut ei ole enam. Ja Jumala ja Talle aujärg on siis seal, ja tema sulased teenivad teda.

Sel aastal, mil kuningas Ussija suri, ma nägin Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuuepalistused täitsid templi.

Kui ma seda vaatasin, asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet. Tema kuub oli valge nagu lumi ja ta juuksed nagu puhas vill! Tema aujärjeks olid tuleleegid, selle rattaiks põlev tuli!

Aga peaasi selles, millest me kõneleme, on see: meil on selline ülempreester, kes istub ausuuruse istme paremal käel taevas,