Ja kui ta oli võtnud raamatu, siis need olendid ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja igaühel oli käes kannel ja kuldkausid, täis suitsutusrohte; need on pühade palved.

Ja need neli olendit ütlesid: "Aamen!" Ja vanemad heitsid maha ja kummardasid.

Ja need kakskümmend neli olendit heitsid maha ja kummardasid Jumalat, kes aujärjel istub ja ütlesid: "Aamen, halleluuja!"

Siis Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas

Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganrahvad orjaku teda! 

Ja nad läksid sinna kotta ning nägid lapsukest ühes Maarjaga, tema emaga, ja heitsid maha ning kummardasid teda, ja avasid oma varandused ning tõid temale ande, kulda ja viirukit ja mürri.

Ja nii sageli kui olendid annavad austust, au ja tänu sellele, kes aujärjel istub ja elab ajastute ajastuteni,

Ja kõik inglid seisid aujärje ja vanemate ja nelja olendi ümber ja heitsid aujärje ette silmili maha ja kummardasid Jumalat

Kes ei peaks kartma sind, Issand, ja andma austust sinu nimele? Sest sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad sind, sellepärast et su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!"

Ja mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja nägi. Ja kui ma seda olin kuulnud ja näinud, ma heitsin maha, kummardama ingli jalgade ette, kes mulle seda näitas.

Ja ta ütles mulle: "Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ja su vendade, prohvetite ja nende kaassulane, kes selle raamatu sõnu peavad. Kummarda Jumalat!"

Siis ütles Taavet tervele kogudusele: "Kiitke nüüd Jehoovat, oma Jumalat!" Ja kõik kogudus kiitis Jehoovat, oma vanemate Jumalat, ja nad kummardasid ning heitsid Jehoova ja kuninga ette.

Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja Jehoova auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Jehoovat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti!

Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Jehoova, oma Looja palge ette!

ning ütles temale: "Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad!"

Siis Jeesus ütles temale: "Tagane minust, saatan! Sest on kirjutatud: Sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!"

Ja nemad kummardasid teda ning läksid tagasi Jeruusalemma suure rõõmuga

Ja aujärje ümber oli kakskümmend neli aujärge; ja aujärgedel ma nägin istuvat kahtkümmend nelja vanemat, riietatud valgeisse riietesse ja kuldpärjad peas. 

Sinul, Jehoova, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal! Sinul, Jehoova, on kuningriik ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks!

Ja nüüd, meie Jumal, me täname sind, ja me ülistame sinu aulist nime!

Sest me oleme võõrad su ees ja majalised, nõnda nagu kõik meie vanemad! Meie päevad maa peal on otsegu vari ja lootust ei ole!

Mitte meile, Jehoova, mitte meile, vaid oma nimele anna au oma helduse pärast, oma tõe pärast!

Aga Jumala armust olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tühine, vaid ma olen palju rohkem tööd teinud kui nemad kõik; aga mitte mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.