Ja sedamaid olin mina vaimus. Ja vaata, aujärg seisis taevas, ja keegi istus aujärjel!

Ja nii sageli kui olendid annavad austust, au ja tänu sellele, kes aujärjel istub ja elab ajastute ajastuteni,

Ja ma nägin selle paremas käes, kes istus aujärjel, rullraamatut, täis kirjutatud seestpoolt ja väljastpoolt ja kinni pandud seitsme pitseriga.

Ja ma nägin suurt valget aujärge ja seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ja neile ei leitud aset.

Vaata, eelmised sündmused on aset leidnud ja ma kuulutan uusi; enne kui need hakkavad arenema, teen ma need teile teatavaks!

Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? ma teen kõrbegi tee, tühjale maale jõed!

Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!

mis ütles: "Mida sa näed, kirjuta raamatusse ja läkita neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeasse!"

Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis nüüd on ja mis pärast seda sünnib!

Ja ingel ütles mulle: "Kirjuta: õndsad on need, kes Talle pulma õhtusöömaajale on kutsutud!" Ja tema ütles veel mulle: "Need on tõelised Jumala sõnad!"