Ma olin vaimus Issanda päeval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsegu pasuna häält,

Ja sedamaid olin mina vaimus. Ja vaata, aujärg seisis taevas, ja keegi istus aujärjel!

Ja tema viis mind vaimus ära kõrbe. Seal ma nägin naist istuvat helkjaspunase metsalise seljas, kes oli täis pilkenimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve.

Kui ma lähen ära sinu juurest ja Jehoova vaim viib sind sinna, kuhu ma ei tea, mina aga tulen Ahabile teatama ja tema ei leia sind, siis ta tapab mind! Ometi kardab su sulane Jehoovat oma noorest põlvest peale!

Ja nad ütlesid temale: "Vaata ometi, su sulaseid on viiskümmend meest, vahvad mehed; nad võiksid ju minna ja otsida su isandat, sest vahest on Jehoova vaim teda viinud ja heitnud mõne mäe peale või mõnesse orgu?" Aga ta vastas: "Ärge läkitage kedagi!"

Ja Vaim tõstis mind üles ja võttis mind, ja ma läksin oma kibedas vaimustusehoos; Jehoova käsi oli tugevasti mu peal.

Ja ta sirutas midagi käe sarnast ning võttis kinni mu juuksetukast; ja Vaim tõstis mind maa ja taeva vahele ning viis mind Jumala nägemusis Jeruusalemma, sisemise värava suhu, mis on põhja pool - sinna, kus oli kuju asukoht, mis põhjustas Jehoova püha viha.

Siis Vaim tõstis mind üles ja viis mind Jehoova koja Idaväravasse, mis on ida poole; ja vaata, värava suus oli kakskümmend viis meest ja ma nägin nende keskel Jaasanjat, Assuri poega, ja Pelatjat, Benaja poega, rahva vürste.

Aga Vaim tõstis mind üles ja viis mind Kaldeasse vangide juure nägemuses, Jumala vaimus; siis kadus mul nägemus, mida ma olin näinud.

Meie vangipõlve kahekümne viiendal aastal, aasta alguses, esimese kuu kümnendal päeval, neljateistkümnendal aastal pärast linna vallutamist, just sel päeval tuli mu peale Jehoova käsi ja ta viis mind sinna.

Ta viis mind sinna, ja vaata, seal oli mees, näolt vase sarnane, kellel oli käes linane nöör ja mõõduritv; ta seisis väravas.

Aga kui nad veest välja tulid, võttis Issanda Vaim Filippuse ära, ja kojaülem ei näinud teda enam. Aga ta läks oma teed rõõmuga.

ma tunnen inimest Kristuses, keda neljateistkümne aasta eest tõmmati kolmanda taevani - kas ta oli ihus, seda ma ei tea, või kas ta oli ihust väljas, mina ei tea, Jumal teab.

tõmmati paradiisi ja ta kuulis räägitamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida.

Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalema, taevast Jumala juurest maha tulevat, valmistunud otsegu pruut, kaunistatud oma mehele.

Meie vangipõlve kahekümne viiendal aastal, aasta alguses, esimese kuu kümnendal päeval, neljateistkümnendal aastal pärast linna vallutamist, just sel päeval tuli mu peale Jehoova käsi ja ta viis mind sinna.

Ta viis mind sinna, ja vaata, seal oli mees, näolt vase sarnane, kellel oli käes linane nöör ja mõõduritv; ta seisis väravas.

Ja vaata, väljaspool templit oli ümberringi müür! Mehe käes oli mõõduritv, kuueküünrane, küünar kämbla laiuse võrra pikendatud; ja ta mõõtis müüri paksuse: üks ritv; ja kõrguse: üks ritv.

Külgkambri pikkus oli üks ritv ja laius üks ritv, ja külgkambrite vahet oli viis küünart; ja väravalävi, värava eeskoja seespoolse külje poolt: üks ritv.

Ja ta mõõtis värava eeskoja: kaheksa küünart; ja selle tugisambad: kaks küünart; värava eeskoda oli seespool.

Ja ta mõõtis värava suu laiuse: kümme küünart; väravahoone pikkus: kolmteistkümmend küünart.

Ja ta mõõtis värava ühe külgkambri katusest teise külgkambri katuseni: laius - kakskümmend viis küünart; uks oli vastu ust.

Ja sissekäigu värava esiselt sisemise värava eeskoja esiseni oli viiskümmend küünart.

Siis ta viis mind välimisse õue, ja vaata, ümber õue olid tehtud toad ja kivipõrand: kolmkümmend tuba kivipõranda peal.

Ja ta mõõtis laiuse alumise värava esiselt sisemise õue väljaspoolse esiseni: sada küünart; see oli ida pool.

Sellel olid külgkambrid, kolm ühel pool ja kolm teisel pool; selle tugisambad ja eeskojad olid samamõõdulised nagu esimesel väraval; selle pikkus oli viiskümmend küünart ja laius kakskümmend viis küünart.

Sisemisel õuel oli värav põhjapoolse värava kohal, nagu idapoolsegi värava kohal; ja ta mõõtis väravast väravani: sada küünart.

Väraval ja selle eeskojal olid aknad ümberringi, samasugused aknad nagu teistelgi; pikkus oli viiskümmend küünart ja laius kakskümmend viis küünart.

Sisemisel õuel oli värav lõuna pool; ja ta mõõtis väravast lõunapoolse väravani: sada küünart.

Ja selle külgkambrid, tugisambad ja eeskoda olid samamõõdulised nagu teisedki; sellel ja selle eeskojal olid aknad ümberringi; pikkus oli viiskümmend küünart ja laius kakskümmend viis küünart.

Selle eeskoda oli välimise õue poole; sellel olid palmikujutised tugisammaste peal ja kaheksa astet ülesminekuks.

Selle külgkambrid, tugisambad ja eeskoda olid samamõõdulised nagu teisedki; sellel ja selle eeskojal olid aknad ümberringi; pikkus oli viiskümmend küünart ja laius kakskümmend viis küünart.

Siis ta viis mind põhjavärava juure ja mõõtis: samamõõdulised nagu teisedki

Selle eeskoda oli välimise õue poole; selle tugisammaste peal olid palmikujutised ühel pool ja teisel pool; ja sellel oli kaheksa astet ülesminekuks.

Ja värava eeskojas oli kaks lauda ühel pool ja kaks lauda teisel pool; nende peal tapeti põletus-, patu- ja süüohvrit.

neli lauda oli ühel pool ja neli lauda oli teisel pool väravat külgseinte ääres - kaheksa lauda, mille peal tapeti.

Ümber põhjalaua olid kinnistatud kämblalaiused põõnad; laudadele pandi ohvrianni liha.

Ja ta ütles mulle: See ruum, mille esikülg on lõuna poole, on preestrite jaoks, kes templiteenistust toimetavad.

Ja ta mõõtis õue: pikkus sada küünart ja laius sada küünart; see oli nelinurkne. Ja templi ees oli altar.

Eeskoja pikkus oli kakskümmend küünart ja laius kaksteistkümmend küünart; sinna üles mindi kümmet astet mööda. Ja tugisammaste juures olid sambad, üks ühel pool ja teine teisel pool.

Ja viis tuhat laiuti, mis üle jääb kahekümne viie tuhande kõrval, on pühitsemata maa-ala linnale elamute ja karjamaa jaoks; ja linn olgu selle keskel.

Ja linnal olgu karjamaa: põhja poole kakssada viiskümmend, lõuna poole kakssada viiskümmend, ida poole kakssada viiskümmend ja lääne poole kakssada viiskümmend.

ja linna töötajad kõigist Iisraeli suguharudest peavad seal töötama.

Ja mis üle jääb, kuulub vürstile: siin- ja sealpool püha annetusmaad ja linna maaomandit, piki seda kahtkümmend viit tuhandet - ida pool - kuni ida rajani, ja lääne pool - piki kahtkümmend viit tuhandet - kuni lääne rajani, vastavalt jaotatud maaosadele, kuulub vürstile; ja püha annetusmaa ja tempel-pühamu olgu selle keskel.