25
Ja kui vürstid kuulevad, et ma sinuga olen rääkinud, ja nad tulevad su juure ning ütlevad sulle: kõnele ometi meile, mida sa rääkisid kuningale, muidu me surmame sind, ära meile salga, ja mis kuningas sulle rääkis,
26
siis ütle neile: ma lasksin langeda kuninga ette oma alandliku palve, et ta ei saadaks mind tagasi Joonatani kotta surema!
27
Kõik vürstid tulidki Jeremija juure ja küsisid temalt; aga ta vastas neile just nende sõnadega, nagu kuningas oli käskinud. Siis nad läksid vaikides ära ta juurest, sest sõnagi ei tulnud kuuldavale.
28
Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue kuni päevani, mil Jeruusalem vallutati.