"Kui sa seda ei tea, sa ilusaim naistest, siis mine lammaste jälgi mööda ja karjatse oma kitsetallekesi karjaste telkide juures!

Otsegu karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid!

"Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli karjastele, kuuluta prohvetlikult ja ütle neile karjastele: nõnda ütleb Issand Jehoova: häda Iisraeli karjastele, kes karjatsevad iseendid! Kas karjased ei peaks karjatsema lambaid?

Te sööte rasva, katate endid villaga, tapate nuumloomi, aga lambaid te ei karjatse!

Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatseb neid, oma sulase Taaveti! Tema hakkab neid karjatsema ja on neile karjaseks!

Ja see tähendab rahu: kui Assur tuleb meie maale ja kui ta astub meie paleedesse, siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa inimeste juhti!

Karjatse kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad isepäinis metsas, keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil!

Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: "Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?" Ta ütleb temale: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: "Sööda mu tallekesi!"

Kolmat korda ta ütleb temale: "Siimon, Joona poeg, kas ma olen sulle armas?" Peetrus sai kurvaks, et ta temale kolmat korda ütles: "Kas ma olen sulle armas?" Ja ta ütles temale: "Issand, sina tead kõik, sina tunned, et oled mulle armas!" Jeesus ütleb temale: "Sööda mu lambaid!

Sellepärast pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese vere läbi.

Siis nad meenutasid muistseid päevi, tema sulast Moosest: Kus on see, kes tõi veest välja oma lammaste karjase? Kus on see, kes pani tema sisse oma Püha Vaimu,

Aga kui te seda ei kuule, siis mu hing nutab salajas teie kõrkuse pärast: nutab kibedasti ja mu silmist voolavad pisarad, et Jehoova kari viiakse vangi!

"Tõstke oma silmad üles ja vaadake, kuidas nad tulevad põhja poolt! Kus on kari, mis sulle oli antud, su ilusad pudulojused?

Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!"

Häda meeletule karjasele, kes jätab lambad maha! Mõõk temale käsivarde ja paremasse silma! Ta käsivars kuivagu hoopis ja ta parem silm kustugu koguni!

Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile kuningriigi!

Kes iganes läheb omal kulul sõtta? Kes istutab viinamäe, aga ei söö selle vilja? Või kes hoiab karja, aga ei söö karja piima?

Imetajate lammaste järelt ta tõi tema, et ta karjataks ta rahvast Jaakobit ja ta pärisosa Iisraeli!

Ja Taavet karjatas neid südame laitmatuses ning juhtis neid osava käega!

Sellepärast tunnistan ma teile tänasel päeval, et ma olen puhas kõikide verest;

sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud.

Ja pange tähele, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et ükski viha juur ei kasvaks üles ega tooks tüli ja selle läbi paljud ei rüvetuks,

Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: "Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?" Ja ma ütlesin: "Vaata, siin ma olen, läkita mind!"

Sest kui ma armuõpetust kuulutan, ei ole mul sellest kiitlemist, sest mu kohus on seda teha. Ja häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta!

Sest kui ma teen seda vabast tahtest, siis ma saan palga; aga kui sunniviisil, siis on ometi amet usaldatud minu kätte.

Nad on aplad koerad, kes ei saa iialgi küllalt! Ja nemad on karjased! Nad ei ole võimelised taipama! Kõik nad pöörduvad oma teed, igaüks eranditult oma kasu poole:

Sest pisemast suuremani ahnitseb igaüks neist omakasu, ja prohvetist preestrini teeb igaüks pettust!

Sellepärast ma annan nende naised teistele, nende põllud vallutajaile! Sest kõik, niihästi väikesed kui suured, ahnitsevad kasu; kõik, niihästi prohvetid kui preestrid, teevad pettust!

Tema peamehed mõistavad kohut meelehea eest, tema preestrid õpetavad tasu eest ja tema prohvetid ennustavad raha eest! Ometi toetuvad nad Jehoovale, üteldes: "Eks ole Jehoova meie keskel? Ei meile tule õnnetust!"

Kes ometi oleks teie hulgast, kes suleks uksed, et te ei saaks ilmaaegu süüdata tuld mu altaril? Mul ei ole teist hea meel, ütleb vägede Jehoova, ja roaohver teie käest ei meeldi mulle!

Hõbedat ega kulda ega riietust ei ole ma ihaldanud.

Te teate ise, et need mu käed on teinud tööd minu ja mu kaaslaste vajaduste rahuldamiseks.

Vaata, ma olen nüüd kolmat korda valmis tulema teie juure ega tule teile koormaks; sest mina ei otsi teie oma, vaid teid endid; sest lapsed pole kohustatud koguma varandust vanemaile, vaid vanemad lastele.

Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede eest, kuigi mind, kes ma teid väga armastan, pisut armastatakse.

mitte joodik, mitte riiakas, vaid leebe, rahunõudja, mitte rahaahne,

Nõndasamuti tuleb ka abilistel olla ausad, mitte kahekeelsed, mitte joomamehed, mitte liigkasuvõtjad, vaid sellised,

Sest koguduse ülevaataja peab olema kui Jumala majapidaja, laitmatu, mitte isemeelne, mitte äkiline, mitte joodik, mitte riiakas, mitte liigkasupüüdja,

kellede suu tuleb sulgeda, kes pööravad ära terved pered, õpetades sündmatuid asju häbematu kasu pärast.

ja ahnuses kasutavad nad teid petlike sõnadega. Nende kohus on juba ammu valvas ja nende hukatus ei tuku.

ei kaubaks toodud kulda, ei hõbedat, ei kalliskive, ei pärleid, ei kallist lõuendit, ei purpurit, ei siidi, ei helkjaspunast riiet, ei mingisugust healõhnalist puud, ei mingisugust elevandiluust riista ega mingisugust kallimast puust riista, ei vasest, ei rauast ega marmorkivist riista,

ei kaneeli, ei juuksevõiet, ei suitsutusrohte, ei salvi, ei viirukit, ei viina, ei õli, ei peenikest jahu, ei nisu, ei veiseid, ei lambaid, ei hobuseid, ei tõldu, ei orje ega inimhingi!

Siis Paulus vastas: "Mis te teete, et nutate ja rõhute minu südant? Sest ma pole mitte üksnes valmis laskma ennast siduda, vaid ka surema Jeruusalemas Issanda Jeesuse nime pärast!"

siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, evangeeliumi kuulutama.

Kes iseenese andis meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada enesele pärisrahvaks, kes agar on tegema häid tegusid.

Tuleta neile meele, et nad alistuksid valitsejaile ja ülemaile, oleksid sõnakuulelikud, valmis igaks heaks teoks,