1
Aga ta ütles ka oma jüngritele: "Oli keegi rikas mees, kellel oli majapidaja, ja seda oli tema ees süüdistatud, nagu pillaks see tema vara.
2
Ta kutsus tema ja ütles talle: Kuidas ma seda kuulen sinust? Tee aru oma majapidamisest, sest sa ei või enam maja pidada!
3
Aga majapidaja mõtles iseeneses: Mis ma teen? Minu isand võtab mu käest majapidamise ära; kaevata ma ei jaksa, kerjata on mul häbi.
4
ma tean, mis ma teen, et kui ma majapidamisest lahti saan, mind vastu võetaks nende kodadesse.
5
Ja ta kutsus enda juure igaühe oma isanda võlglasist ja ütles esimesele: Palju sul on võlgu minu isandaga?
6
See ütles: Sada vaati õli! Tema ütles talle: Võta oma arveraamat, istu maha ning kirjuta kohe viiskümmend!
7
Pärast ta ütles teisele: Aga palju on sinul võlgu? Tema vastas: Sada vakka nisu! Ja ta ütles talle: Võta oma arveraamat ning kirjuta kaheksakümmend!
8
Ja isand kiitis seda ülekohtust majapidajat, et ta arukalt oli teinud, sest selle maailma lapsed on oma sugupõlve suhtes arukamad kui valguse lapsed.