Ei ole neil nälga ega janu, neid ei pista palavus ega päike, sest nende peale halastaja juhib neid ja talutab nad veeallikate juure!

Aga järgmise päeva koites Jumal saatis ühe ussi, kes näris kiikajonipuud, nõnda et see kuivas.

Ja kui päike tõusis, siis Jumal saatis kõrvetava idatuule ja päike pistis Joonat pähe, nõnda et ta oli minestamas; siis ta palus enesele surma ja ütles: "Mul on parem surra kui elada!"

Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

Aga kui päike tõusis, kõrbes see, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

Kuulge nüüd, te rikkad, nutke ja uluge oma viletsusi, mis on tulemas!

Teie kuld ja hõbe on roostetanud ja nende rooste on teile tunnistuseks ja sööb ära kõik teie liha nagu tuli! Te olete kogunud vara viimseil päevil.

Te olete priisanud ja prassinud maa peal; te olete nuumanud oma südameid otsegu veristuspäeval!

Siis olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varajase ja hilise vihma.

reied lihavad ja kondid täis üdi!

Nad magavad üheskoos põrmus ja ussikesed katavad neid!

Sest te küsite: "Kus on siis nüüd see võimumehe koda? Ja kus on telk, milles õelad elasid?"

et kurjale antakse armu õnnetusepäeval ja ta päästetakse vihapäeval?

Ma nägin vägivaldse õela end laiutavat nagu juurest kasvav haljendav puu!

Aga ta kadus, ja vaata, teda polnud enam ja ma otsisin teda küll, kuid teda ei olnud leida!

Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,

Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,

et keegi jääks elama lõppemata ega näeks hauda!

Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks, nende asulad põlvest põlve; nad on oma nimede järele nimetanud maakohti! 

See on nende saatus, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste, kellele meeldivad nende kõned!

Tõesti, Sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks!

Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, kui sa ärkad, ei hooli nende varjukujudest!

Raske õnnetus on siis seegi: nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuule läinud?

Häda Efraimi joobnute toredale kroonile ja tema hiilgava ilu närtsinud õiele mäetipul viinast roidunute viljakas orus!

ja tema hiilgava ilu närtsinud õiel, mis on viljaka oru mäetipul, käib käsi nagu varajasel viigimarjal enne lõikust: kes seda iganes näeb, neelab selle vaevalt oma pihku saades!

Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Jehoova tuul puhub selle peale! Tõesti, rahvas on nagu rohi!

Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti!"

Ja ta rääkis neile ka tähendamissõna, üteldes: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kannud.

Ja ta ütles: Seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara,

Aga Jumal ütles temale: Sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?

Oli üks rikas mees. See riietus purpuri ja kalli lõuendiga ja elas iga päev rõõmsasti ja suuresti.

ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Ent koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.

Ja kui ta põrgus suures valus oli ja oma silmad üles tõstis, nägi ta Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.

Aga Aabraham ütles: Laps, mõtle, et sa oled hea põlve oma elus kätte saanud ja Laatsarus nõndasamuti kurja. Nüüd rõõmustatakse teda siin ja sina oled piinas.

ja kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda; sest selle maailma nägu kaob.

kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis taevas on tallel teie jaoks,

siis te saate, kui Ülimkarjane ilmub, närtsimatu aupärja!