Tema alandas sind ja laskis sind nälgida, ja ta söötis sind mannaga, mida ei tunnud sina ega su vanemad, et teha sulle teatavaks, et inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Jehoova suust.

Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: "Mis see on?" Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: "See on leib, mida Jehoova annab teile süüa.

Hea on vaikselt oodata Jehoova päästet!

Ta istugu üksinda ja vaikselt, kui see on pandud ta peale!

Ta andku oma põsk sellele, kes teda lööb, et oleks küllalt teotust!

Kui ta on kurvastanud, siis ta ka halastab oma suure helduse pärast!

"Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: otsegu neid häid viigimarju, nõnda hindan ma hästi Juuda vange, kelled ma siit paigast olen läkitanud Kaldeasse!

ma heidan silma nende peale heas mõttes ja toon nad tagasi sellele maale! ma ehitan neid ega kisu maha, ja ma istutan neid ega kitku välja!

Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb, neile, kes tema kavatsuse järele on kutsutud.

Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au,

Sest nemad on küll meid mõnd päeva oma heaksarvamist mööda karistanud, aga tema karistab meid tõesti selle hea otstarbega, et me saaksime osa tema pühadusest.

Aga mingi karistus, kui see on käes, ei näi olevat rõõmuks, vaid on kurbuseks; aga pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja.

Õnnis see mees, kes ära kannatab kiusatuse; sest kui ta on läbi katsutud, saab ta elukrooni, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.

et teie usk, kui see on läbi katsutud, leitaks kallihinnalisem olevat kullast, mis kaob ja siiski tules läbi katsutakse, ja oleks teile kiituseks ja hiilguseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel,