Sest kui patt oli saanud käsusõnast tõuke, pettis ta mind ja surmas mind selle abil.

Kas siis nüüd see, mis on hea, on saanud mulle surmaks? Mitte sugugi! Vaid patt, et ta ilmneks patuna, on selle hea kaudu mulle toonud surma, et patt ise saaks üliväga patuseks käsusõna läbi.

Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.

Sest käsk toob viha; aga kus ei ole käsku, seal ei ole ka üleastumist.

Aga käsk tuli kõrvalt sisse, et langemine saaks suuremaks. Ent kus patt on suurenenud, seal on ka arm saanud ülirohkeks,

Aga igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb;

pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma.

Sest käsk toob viha; aga kus ei ole käsku, seal ei ole ka üleastumist.

Kui ma ei oleks tulnud ega oleks neile rääkinud, siis ei oleks neil pattu. Aga nüüd ei ole neil oma pattu millegagi vabandada.

Kui ma ei oleks nende keskel teinud neid tegusid, mida ükski muu ei ole teinud, ei oleks neil pattu; aga nüüd on nad näinud ja vihanud niihästi mind kui mu Isa.

Aga surma astel on patt ja patu vägi on käsk.