Üks tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.

Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seisvat oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, ütleb ta emale: "Naine, vaata, see on su poeg!"

Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.

Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja ütelnud "Issand, kes see on, kes sind ära annab?"

See on see jünger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on tõsi.

Sest nad ei saanud veel aru Kirjast, et tema pidi surnuist üles tõusma.

Ja need ütlevad temale: "Naine, miks sa nutad?" Ta ütleb neile "Nemad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad ta on pannud!"

Jeesus ütleb temale: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?" Naine mõtleb tema aedniku olevat ja ütleb talle: "Isand, kui sina ta oled ära kannud, siis ütle mulle, kuhu sa ta oled pannud, ja mina toon ta ära!"

ning ütlesid: "Isand, meile meenub, et see petis veel elus olles ütles: Ma tõusen kolme päeva pärast üles!

Käsi nüüd hauda valve all pidada kolmanda päevani, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale: Ta on surnuist üles tõusnud! Nii osutuks viimne pettus pahemaks kui esimene!"