11
Aga kui rahvas nägi, mis Paulus oli teinud, siis nad tõstsid oma häält ning ütlesid lükaoonia keeli: "Jumalad on inimeste sarnastena alla tulnud meie juure!"
12
Ja nad nimetasid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema oli see, kes kõneles.
13
Ja Zeusi preester linna aguli templist tõi härgi ja lillepärgi värava ette ja tahtis ohverdada ühes rahvaga.
14
Aga kui apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, rebestasid nad oma riided, kargasid hüüdes rahva sekka
15
ning ütlesid: "Mehed, miks te seda teete? Meie oleme niisamasugused nõdrad inimesed nagu teiegi ja kuulutame teile evangeeliumi, et te tühjest asjust pöörduksite elava Jumala poole, kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on,
16
kes endisel põlvel on lasknud kõik rahvad käia omi teid,
17
ja siiski ei ole jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile annud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga!"
18
Nii kõneldes nad vaevalt vaigistasid rahva, et see neile ei ohverdaks.
19
Aga Antioohhiast ja Ikoonionist tuli sinna juute ja need meelitasid hulga eneste poole ja viskasid Paulust kividega ning vedasid ta linnast välja, arvates, et ta on surnud.