ja unustad Jehoova, kes sind on teinud, kes on laotanud taevad ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?
Keda sa pelgasid ja kartsid, et sa valetasid? Sa ei meenutanud mind ega võtnud seda südamesse! Eks ole: mina vaikin ammusest ajast ja seepärast sa ei karda mind!
Mina hoidsin ka vihma teist eemal, kui oli veel kolm kuud lõikuseni; ma lasksin sadada ühele linnale, aga teisele linnale ma ei lasknud sadada: üks põld sai vihma, aga teine põld, millele vihma ei tulnud, kuivas ära!