Siis nad tõstsid kivi ära. Aga Jeesus tõstis oma silmad üles ja ütles: "Ma tänan sind, Isa, et sa mind oled kuulnud!

Palveteekonna laul. Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust mulle abi tuleb!

Abi tuleb mulle Jehoova käest, kes on teinud taeva ja maa!

Palveteekonna laul. Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas!

Nagu pääsuke või rästas, nõnda ma piiksusin, kudrutasin otsegu tuvi! Mu silmad väsisid kõrgusesse vaadates: Issand, mul on ahastus, astu mulle appi!

Aga tölner seisis eemal ega tahtnud oma silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi enesele vastu rindu ning ütles: Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!

Siis nad püüdsid teda kinni võtta, aga ükski ei pistnud kätt tema külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

Need sõnad rääkis Jeesus ohvriraha kirstu juures, kui ta pühakojas õpetas. Ja ükski ei võtnud eda kinni, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: "Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!

Nüüd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist! Aga sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi!

Isa, austa oma nime!" Siis tuli hääl taevast: "Mina olen juba austanud ja austan veel!"

Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas ta neid otsani, nõnda nagu ta oli armastanud omi, kes olid maailmas.

Vaata, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ja te jätate mind üksi! Ja mina ei ole ometi mitte üksi, sest Isa on minuga.

Ja ta tuli kolmat puhku ja ütles neile: "Te ikka veel magate ja puhkate; aeg on möödas, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!

Kui ma iga päev teie juures olin pühakojas, ei ole te pistnud käsi mu külge. Ent see on teie tund ja pimeduse võimus!"

Mina olen sind austanud maa peal, ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled annud mulle teha!

Ja nüüd austa mind sina, Isa, enese juures selle auga, mis mul oli sinu juures enne maailma olemasolu.

Aga seda ta ütles Vaimust, kelle pidid saama need, kes temasse usuvad; sest veel ei olnud Vaimu, ei olnud ju Jeesust veel mitte austatud.

Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta: "See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle läbi austataks!"

Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: "Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud temas!

Ons Jumal temas austatud, siis austab teda ka Jumal eneses ja austab teda varsti!

Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal, meie esiisade Jumal, on austanud oma sulast Jeesust, kelle te ära andsite ja salgasite Pilaatuse ees, kui see tegi otsuseks teda vabaks lasta.

Sellepärast ongi Jumal tema ülendanud kõrgele ja annud temale nime üle kõigi nimede,

ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks.

kes tema kaudu olete usklikud Jumalasse, kes tema surnuist üles äratas ja temale andis au, nii et teie usk on ka lootus Jumala peale.