Seda ütlesid ta vanemad, sest nad kartsid juute; sest juudid olid juba isekeskis võtnud nõuks, et kui keegi peaks teda tunnistama Kristuseks, siis see lükatakse kogudusest välja.

Nad kostsid ning ütlesid talle: "Sina oled koguni pattudes sündinud ja sina õpetad meid?" Ja nad tõukasid ta välja.

Siiski uskus ka palju ülemaid temasse; kuid variseride pärast nad ei tunnistatud seda, et neid ei lükataks kogudusest välja.

Õndsad olete, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid kogudusest välja heidavad ning laimavad ja teie nime kui paha nime hülgavad Inimese poja pärast.

kui meid sõimatakse, siis me räägime lahkesti. Me oleme saanud otsegu maailma pühkmeks ja kõikide roistuks tänapäevani.

kes ütleb: "Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle, sest ma olen sulle püha!" Needsinased on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva!

Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei või tappa, vaid kartke ennemini Teda, kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus.

Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste all minu nime pärast.

Aga kui nad seda kuulsid, käis see nende südamest läbi, ja nad võtsid nõuks nemad ära tappa.

Nad esitasid valetunnistajaid, kes ütlesid: "See inimene ei lakka rääkimast sõnu selle püha paiga ja käsuõpetuse vastu.

Sest me oleme kuulnud teda ütlevat, et Jeesus Naatsaretlane hävitavat selle paiga ja muutvat kombed, mis Mooses meile on annud."

ja ta ütles: "Ennäe! ma näen taevad lahti olevat ja Inimese poja seisvat Jumala paremal poolel!"

ning lükkasid ta linnast välja ja viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma riided maha ühe noore mehe jalgade ette, kelle nimi oli Saulus.

Ja ta heitis põlvili ning hüüdis suure häälega: "Issand, ära arva seda pattu neile süüks!" Ja kui ta seda oli ütelnud, uinus ta.

Aga Saulusel oli hea meel Stefanose surmast. Sel ajal algas suur Jeruusalema koguduse tagakiusamine. Ja kõik peale apostlite hajutati Juuda- ja Samaariamaale.

Ent Saulus rüüstas kogudust, käies mööda kodasid, ja tõi välja mehi ja naisi ja andis nad vangi.

Aga Saulus turtsus ikka veel ähvardamise ja tapmisega Issanda jüngrite vastu ja läks ülempreestri juure

ning palus temalt kirju Damaskuse kogudustele, et kui ta peaks leidma usuteel käijaid, olgu mehi või naisi, et ta võiks nad siduda ja tuua Jeruusalemma.

"Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja kasvatatud siin selles linnas Gamaalieli jalgade ees, õpetatud kõige rangemaks esiisade käskude täitmiseks; ja ma olin agar Jumala nõudja, nõnda nagu teie kõik tänapäeval olete.

Ja sellisena ma kiusasin taga seda õpetust vereni, köites ja viies vangi niihästi mehi kui naisi,

Ja mina ütlesin: Issand, nad teavad seda ise, et ma viisin vangi ja peksin kogudusekodades neid, kes uskusid sinusse.

Ja tema ütles mulle: Mine, sest ma tahan sind läkitada kaugele paganate sekka!"

Ja kui nad kisendasid ja riideid seljast kiskusid ning tolmu vastu taevast viskasid,

Ka mina ise olin arvamisel, et ma pean kõikepidi vastu panema Jeesuse Naatsaretlase nimele,

Ja ma nuhtlesin neid sageli kõigis kogudusekodades ja sundisin neid pilkama Jumalat ning olin päris hull nende vastu neid taga kiusates ka välismaa linnadeni.

Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda;

sest kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele.

Sest te olete kuulnud minu endisest elust juudi õpetuses, et ma üliväga taga kiusasin Jumala kogudust ja hävitasin seda,

ja et ma juudi õpetuses ette jõudsin mitmest samaealisest oma hõimus, olles palju innukam harrastama oma esiisade pärimusi.

innukas koguduse tagakiusaja, laitmatu käsuõiguse poolest.