Ma pesen oma käsi süütuses ja käin su altari ümber, Jehoova,

kui prohvet Naatan tuli ta juure, pärast seda kui Taavet oli käinud Batseba ligi.

Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on mu ema mind saanud!

Pese oma süda kurjusest, Jeruusalem, et sind saaks päästa; kui kaua sa lased enese sees viibida nurjatumaid mõtteid?

Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid et kära läks veel suuremaks, võttis ta vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!"

Astugem siis ligi tõelise südamega, täielikus usus, südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest,

Sellele võrdluskujule vastavalt päästab teidki nüüd vesi ristimisena, mitte kui liha rüveduse kõrvaldamine, vaid kui hea südametunnistuse nõudmine Jumala ees Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu,