Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja ütelnud "Issand, kes see on, kes sind ära annab?"
aga vaesel ei olnud midagi muud kui üksainus pisuke utetall, kelle ta oli ostnud. Ta toitis seda ja see kasvas üles tema juures üheskoos ta lastega; see sõi ta palukest, jõi ta karikast, magas ta süles ja oli temale nagu tütar.
Siis ta jookseb ja tuleb Siimon Peetruse ja teise jüngri juure, keda Jeesus armastas, ja ütleb neile: "Nad on Issanda hauast ära võtnud ja me ei tea, kuhu nad ta on pannud!"
Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.
Ja temal oli paremas käes seitse taevatähte, ja tema suust läks välja terav kaheterane mõõk, ja tema pale oli otsegu päike, kui see paistab oma väes.
17
Kui ma teda nägin, siis ma langesin maha tema jalgade ette nagu surnu. Ja ta pani oma parema käe mu peale ja ütles mulle: "Ära karda, mina olen esimene ja viimne
18
ja Elav; ma olin surnud, ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni, ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed!