Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: "Ärgem võtkem temalt hinge!"

Ja Ruuben ütles neile: "Ärge valage verd, visake ta siia kõrves olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!" Sest ta tahtis teda päästa nende käest ja saata tagasi isa juure.

Ja nad ütlesid üksteisele: "Me oleme tõesti süüdi oma venna pärast, kelle hinge kitsikust me nägime, kui ta palus meilt armu ja meie ei võtnud teda kuulda. Sellepärast on seesinane kitsikus meile tulnud!"

Ja Ruuben vastas neile, üteldes: "Eks ma rääkinud teile ja ütelnud: Ärge tehke pattu poisi vastu! Aga teie ei kuulanud. Vaata, nüüd nõutaksegi tema verd!"

Ära järgne jõugule kurja tegema ja ära kosta riiuasjas jõugu järele paindudes, et sa tõde väänad.

Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!

"Ärge nimetage vandenõuks kõike, mida seesinane rahvas nimetab vandenõuks, ärge kartke, mida tema kardab, ja ärge tundke hirmu!

Oli keegi mees, efratlane, Raamataim-Soofimist Efraimi mägestikust, Elkana nimi, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes oli Suufi poeg.

Ja ta ütles: "Jeesus, mõtle minule, kui sa oma kuningriiki tuled!"

Ja vaata, Jeruusalemas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õige ja jumalakartlik ning ootas Iisraeli troosti; ja Püha Vaim oli tema peal.

Tema tuli sinna samal tunnil ja ülistas Jumalat ning kõneles temast kõikidele, kes ootasid Jeruusalema lunastust.

Ma ootan päästet sinult, Jehoova!

siis tuli Joosep Arimaatiast, lugupeetud kohtunõunik, kes ka ise ootas Jumala riiki, ja julges minna Pilaatuse juure ja paluda enesele Jeesuse ihu.