Vaata, õigele tasutakse maa peal, saati siis õelale ja patusele!

Sest vaata, linnast, millele on pandud minu nimi, ma alustan õnnetuse toomist, ja teie peaksite jääma hoopis karistamata! Te ei jää karistamata, sest mina kutsun mõõga kõigi maa elanike kallale, ütleb vägede Jehoova!

"Inimesepoeg, mis on viinapuu, metsapuude seas olev väät, parem kui kõik teised puud?

Vaata, see antakse tuleroaks! Tuli põletab selle mõlemaid otsi ja selle keskpaik kõrvetatakse - kas see kõlbab veel millekski?

Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: Nõnda nagu ma metsapuude seast viinapuu olen annud tuleroaks, nõnda loovutan ma Jeruusalema elanikud!

ja ütle Lõunamaa metsale: kuule Jehoova sõna! Nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, ma süütan su külge tule ja see põletab sinus kõik toored puud ja kõik kuivanud puud! See lõõmav leek ei kustu ja selles kõrbevad kõik palged lõunast põhja!

Ja kõik liha näeb, et mina, Jehoova, olen süüdanud selle põlema; see ei kustu!

pärast kuutkümmend kaht aastanädalat, kaotatakse Võitu ja teda ei ole enam; linna ja pühamu hävitab ühe vürsti rahvas, kes tuleb; selle lõpp tuleb uputusega ja lõpuks on sõda: hävitus on määratud!

Ta visk-labidas on tema käes ja ta puhastab oma rehealuse ja kogub oma nisud aita, kuid aganad ta põletab ära kustutamatu tulega."

Kui keegi ei jää minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära.

kuid maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on kõlbmatu ja lähedal needusele, ja lõppeks ta põletatakse.

Sest aeg on kohtul alata Jumala kojast; kui see aga algab kõigepealt meist, missugune ots ootab neid, kes ei ole sõnakuulelikud Jumala evangeeliumile?

Ja kui õige vaevalt pääseb, kuhu siis saab õel ja patune?

Nemad on teie armastussöömaaegadel mustuselaigud, kes kartmatult ühes pidutsevad iseendid nuumates; nad on tuulte aetavad veeta pilved, sügisesed viljata puud, kahekordselt surnud, juurtega välja kistud,