9
Mina palun nende eest; maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, kelled sina oled mulle annud, sest nad on sinu omad.
10
Ja kõik, mis on minu oma, on sinu, ja mis on sinu oma, on minu, ja nendes ma olen austatud.
11
Ja ma ei ole edaspidi enam maailmas, aga nemad on maailmas, ja mina tulen sinu juure. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sa oled mulle annud, et nad oleksid üks, nõnda nagu meie!
15
Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest.
16
Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast.
17
Pühitse neid tões: Sinu sõna on tõde!
18
Otsegu sina oled mind läkitanud maailma, nõnda minagi olen nad läkitanud maailma.
19
Ja mina pühitsen iseennast nende eest, et nemadki oleksid pühitsetud tõe sees.
20
Aga ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse,
21
et nemad kõik oleksid üks, nõnda nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki meis oleksid ja maailm usuks, et sa mind oled läkitanud.