they went
Apostlite teod 2:1-28
1
Ja kui nelipühipäev kätte tuli, olid kõik ühes paigas koos.
2
Ja taevast sündis äkitselt kohin, otsegu oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid.
3
Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast.
4
Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5
Aga Jeruusalemas oli elamas juute, jumalakartlikke mehi kõigist rahvaist taeva all.
6
Kui nüüd see hääl tekkis, tuli rahvahulk kokku ja kohkus ära, sest igaüks kuulis neid rääkivat oma keelemurret.
7
Ja nad hämmastusid kõik ja panid imeks ning ütlesid üksteisele: "Vaata, eks need kõik, kes räägivad, ole Galilea mehed?
8
Kuidas me siis kuuleme igaüks oma keelemurret, mille sees me oleme sündinud?
9
Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes elame Mesopotaamias, Judeas ning Kapadookias, Pontoses ja Aasias,
10
Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Küreene-poolses Liibüas, ja siin asuvad roomlased, juudid ühes nende usku pöördunutega,
11
kreetalased ja araablased, kuidas me kuuleme neid rääkivat meie omis keeltes Jumala suuri asju?
12
Nad kõik olid hämmastunud ja kahevahel ning küsisid üksteiselt: "Mis see küll peaks tähendama?"
13
Aga teised irvitasid ning ütlesid: "Nad on täis magusat viina!"
14
Siis Peetrus astus esile ühes nende üheteistkümnega, tõstis oma häält ning seletas neile: "Juuda mehed ja kõik teie, Jeruusalema elanikud, see olgu teile teada ja pange tähele mu sõnu!
15
Ei ole need sugugi, nagu te arvate, joobnud, sest see on kolmas päevatund;
16
vaid see on, mis on üteldud prohvet Joeli kaudu:
17
"Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie noored mehed näevad nägemusi, ja teie vanemad uinuvad unenägusid nähes!
18
Ja neil päevil ma valan oma Vaimu oma sulaste ja ümmardajate peale ja nemad ennustavad;
19
ja ma annan näha imesid ülal taevas ja tunnustähti all maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid!
20
Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja auline!
21
Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!
22
Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellest Jumal andis tunnistuse väe ja imede ja tunnustähtedega, mis Jumal tegi tema läbi teie seas, nõnda nagu isegi teate,
23
tema te olete, kui ta Jumala määratud otsusel ja etteteadmist mööda oli loovutatud teie kätte, ülekohtuste käte läbi risti naelutanud ning tapnud;
24
kuid Jumal on tema üles äratanud, päästes teda surma valudest, sest ei olnud ju võimalik, et surm oleks teda kinni pidanud.
25
Sest Taavet ütleb tema kohta: "Ma pean Issandat alati oma silma ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks!
26
Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu keel ilutseb, ja mu ihugi võib hingata lootuses!
27
Sest sina ei jäta mu hinge surmavalda ega lase oma püha näha kõdunemist!
28
Sa annad mulle teada elutee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees!
the Lord
Apostlite teod 4:30
oma kätt sirutades selleks, et tervekssaamised ning tunnustähed ja imed sünniksid sinu püha sulase Jeesuse nime läbi!"
Apostlite teod 5:12
Aga palju tunnustähti ja imesid sündis rahva seas apostlite käte läbi. Ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni võlvitud hoones.
Apostlite teod 8:4-6
4
Siis käisid hajaliolevad mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi sõna.
5
Aga Filippus tuli Samaaria linna ja kuulutas neile Kristust.
6
Ja rahvas pani ühel meelel seda tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes imetähti, mida ta tegi.
Apostlite teod 14:3
Siis nad viibisid seal kauemat aega, kuulutades julgesti Issandat, kes andis tunnistuse oma armusõnale ja laskis sündida tunnustähti ja imetegusid nende käte läbi.
Apostlite teod 14:8-10
8
Ja Lüstras istus mees, võimetu seisma, oma emaihust jalutu, kes ei olnud elades kõndinud.
9
See kuulis Pauluse kõnet. Ja kui Paulus teda silmas ning nägi, et tal oli usku terveks saada,
10
ütles ta suure häälega: "Tõuse püsti oma jalgele!" Ja ta kargas üles ja kõndis.
Roomlastele 15:19
tunnustähtede ja imetegude väel, Püha Vaimu väel, nõnda et mina Jeruusalemast ja selle ümberkaudsest maast alates Illürikonini olen täide viinud Kristuse Evangeeliumi kuulutamise;
1. Korinstlastele 2:4
Ja minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises,
1. Korinstlastele 2:5
et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.
1. Korinstlastele 3:6-9
6
Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada.
7
Nõnda ei ole siis midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes laseb kasvada.
8
Aga istutaja ja kastja on ühesugused; kuid kumbki saab oma palga oma töö järele.
9
Sest me oleme Jumala kaastöölised, teie olete Jumala põllumaa ja Jumala ehitus.
2. Korintlastele 6:1
Aga olles kaastegevad me ka manitseme, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks!
Heebrealastele 2:4
kui Jumal ühes nendega andis tunnistust tunnustähtedega ja imedega ja mõnesuguste vägevate tegudega ja Püha Vaimu jagamistega oma tahte järele.