22
Sest Isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid kõik kohtu on ta annud poja kätte,
23
et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa Isa, kes tema on läkitanud.
24
Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kes minu sõna kuuleb ja usub seda, kes mind on läkitanud, sellel on igavene elu ja see ei tule mitte kohtu alla, vaid on surmast läinud elusse!
25
Tõesti, tõesti ma ütlen teile, tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama!
26
Sest otsegu Isal on elu iseeneses, nõnda on ta annud ka pojale, et elu on temas eneses.
27
Ja ta on temale annud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et ta on Inimese Poeg.