1
Aga viie päeva pärast tuli alla ülempreester Ananias mõnede vanematega ja ühe kõnemehe Tertullusega, ja nad tõstsid maavalitseja ees kaebust Pauluse peale.
2
Kui Paulus ette kutsuti, algas Tertullus oma kaebekõnet ning ütles:
3
"Me oleme sinu kaudu, auline Feeliks, saanud maitsta rahu ja sinu hoolekandel on palju parandusi osaks saanud sellele rahvale. Seda me võtame kõikepidi ja kõigis paigus vastu suure tänuga.
4
Aga et ma sind kauemini ei tülitaks, siis palun sind meid oma lahkust mööda lühidalt kuulata.
5
Me oleme leidnud selle mehe kahjuliku olevat ja naatsaretlaste usulahu eestvedajana juute mässule kihutavat igal pool kogu maailmas.
6
Ta on püüdnud rüvetada isegi pühakoda. Tema me võtsime kinni, [et tema üle kohut mõista meie käsuõpetuse järele.
7
Kuid ülempealik Lüüsias tuli ning võttis ta suure vägivallaga meie käest ära
8
ja käskis tema süüdistajaid tulla sinu juure.] Sa võid ise teda nüüd üle kuulata ja teada saada kõike, milles me teda süüdistame!"
9
Ja juudid ühinesid sellega, tõendades, et see nõnda on.
10
Kui siis maavalitseja Paulusele käega märku andis, et ta räägiks, vastas ta: "Et ma sind mitu aastat kui selle rahva kohtunikku tunnen, siis tahan seda julgemini kosta enese eest.
11
Nagu sa võid teada saada, ei ole rohkem kui kaksteistkümmend päeva sellest, kui ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama.
12
Ei nad ole leidnud mind ühegi inimesega kõnelemast ega rahva seas tüli tõstmast, ei pühakojas, ei kogudusekodades ega linnas;
13
nad ei või ka tõeks teha seda, milles nad nüüd mind süüdistavad.