Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: "Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!"

Rõõmutse, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järele, aga tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast!

"Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!"

Siis läks üks neist kaheteistkümnest, nimega Juudas Iskariot, ülempreestrite juure

ning ütles: "Mis te mulle tahate anda, kui ma ta annan teie kätte?" Nad pakkusid temale kolmkümmend hõbetükki.

Ja ta tuli kolmat puhku ja ütles neile: "Te ikka veel magate ja puhkate; aeg on möödas, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!

Tõuske üles, lähme! Vaata, see, kes mu ära annab, on lähedal!"

Kui ma iga päev teie juures olin pühakojas, ei ole te pistnud käsi mu külge. Ent see on teie tund ja pimeduse võimus!"

Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas ta neid otsani, nõnda nagu ta oli armastanud omi, kes olid maailmas.

Seda rääkis Jeesus ja tõstis oma silmad taeva poole ning ütles: "Isa, tund on tulnud! Austa oma Poega, et ka Poeg austaks sind,