Kui Taavet oma silmad üles tõstis ja nägi Jehoova inglit seismas maa ja taeva vahel, käes paljastatud mõõk, mis oli sirutatud Jeruusalema kohale, siis heitsid Taavet ja vanemad silmili maha, kotiriided seljas.
Otsegu vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli kuma paistus ümberringi! See oli Jehoova auhiilguse ilmutuse paistus! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja ma kuulsin häält, mis kõneles!
Ja ma heitsin maha tema jalge ette, et teda kummardada, aga tema ütles mulle: "Vaata, ära tee seda! ma olen sinu ja nende su vendade kaassulane, kelledel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat, sest Jeesuse tunnistus on prohveti kuulutamise vaim!"
Tema ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast.
Mina ei või iseenesest ühtki teha. Nagu ma kuulen, nõnda ma mõistan kohut ja minu otsus on õige, sest mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.