Ja Taavetil oli väga kitsas käes, sest rahvas lubas teda kividega surnuks visata, sellepärast et kogu rahvas oli hinges kibestunud, igaüks oma poegade ja tütarde pärast; aga Taavet kinnitas ennast Jehoovas, oma Jumalas.
Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsegu kana kogub oma pojukusi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud!
Keda prohvetitest teie esiisad ei ole taga kiusanud? Nad tapsid need, kes ennustasid selle Õige tulemist, kelle äraandjaiks ja tapjaiks nüüd olete saanud teie,