Siis rahvas tuli Moosese juure ja nad ütlesid: "Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule! Palu Jehoovat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palus rahva eest.

Kui ta neid tappis, nõudsid nad teda ning pöördusid ja otsisid Jumalat

ja tuletasid meelde, et Jumal on nende kalju, et Jumal, Kõigekõrgem, on nende lunastaja!

Kord läkitas kuningas Sidkija Jehukali, Selemja poja, ja preester Sefanja, Maaseja poja, prohvet Jeremijale ütlema: "Palu ometi meie eest Jehoovat, meie Jumalat!"

ja ütlesid prohvet Jeremijale: "Langegu nüüd meie alandlik palve sinu ette ja sina palu meie eest Jehoovat, oma Jumalat, kogu selle jäägi eest; sest suurest hulgast on meid pisut järele jäänud, nagu sa näed meid oma silmaga!

Aga Siimon vastas ning ütles: "Paluge teie Issandat minu pärast, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete ütelnud!"

Siis Mooses ütles Jehoovale: "Egiptlased on muidugi kuulnud, et sa oma rammuga oled selle rahva ära toonud nende keskelt,

Aga kui sa nüüd surmad selle rahva nagu üheainsa mehe, siis räägivad rahvad, kes sinu kuulsusest on kuulnud, ja ütlevad:

Nüüd aga saagu Issanda ramm suureks, nagu sa oled tõotanud, üteldes:

Anna siis andeks selle rahva patt oma suure helduse pärast ja nagu sa sellele rahvale oled andeks annud Egiptusemaalt kuni siia!"

Ja Aabraham astus ligi ning ütles: "Kas tahad tõesti hävitada õige ühes õelaga?

Jäägu sinust kaugele see tegu, et tapad õige ühes õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?"

Aga Aabraham kostis ning ütles: "Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk!

Ja ta jätkas veelgi kõnelust temaga ning ütles: "Vahest leidub seal nelikümmend?" Ja tema vastas: "Ma ei tee seda neljakümne pärast!"

Siis ta ütles: "Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida. Vahest leidub seal kakskümmend?" Ja tema vastas: "Ma ei hävita kahekümne pärast!"

Ja Jehoova läks ära, kui oli lõpetanud kõneluse Aabrahamiga; ja Aabraham läks koju.

Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks!"

Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada! Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!

Ja Jehoova kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.

ja ütles: "Issand, kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis käigu Issand meie keskel! Kuigi see on kangekaelne rahvas, anna siiski andeks meie pahateod ja patt ja võta meid oma pärisosaks!"

Sest ma kartsin seda viha ja raevu, mis Jehoovat oli vallanud teie vastu, nõnda et ta tahtis teid hävitada. Ja Jehoova kuulis mind ka veel seekord.

Ka Aaroni peale vihastus Jehoova väga, tahtes teda hävitada, ja ma palusin siis ka Aaroni eest.

Siis ta lubas nad hävitada, kui Mooses, tema valitu, mitte ei oleks astunud prao vahele ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast!

Vahest Jehoova, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Jehoova, su Jumal, on pidanud kuulma? Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes veel on olemas!"

Ja Jehoova ütles mulle: Isegi kui Mooses ja Saamuel seisaksid minu ees, ei oleks mu hing siiski mitte selle rahva poolt! Aja nad minu eest, et nad läheksid ära!

Ja kui need olid maa rohu ära söönud, siis ütlesin mina: Issand Jehoova, anna ometi andeks! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikseks?

Issand Jehoova andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand Jehoova kutsus karistuseks tule ja see hävitas suure sügavuse veed ning hakkas hävitama põllumaad.

Jehoova kahetses seda. "Seegi ei sünni!" ütles Issand Jehoova.

Tunnistage üksteisele oma eksimused ja palvetage üksteise eest, et saaksite terveks; õige inimese vägev palve suudab palju.

Kui keegi näeb oma venda pattu tegevat, pattu, mis ei ole surmaks, siis ta tehku palvet, ja Jumal annab temale elu, neile nimelt, kes ei tee pattu surmaks. On patt, mis on surmaks; selle kohta ma ei ütle, et tuleks paluda.

Niisugune ülempreester peabki ju meil olema: püha, veatu, laitmatu, eraldatud patustest ja kõrgemale saanud kui taevad,

Minu lapsukesed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.

Ja tema on lepitus meie pattude eest; aga mitte ükspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest.