Nad söövad, aga nende kõhud ei saa täis; nad teevad hooratööd, aga nad ei sigine, sest nad ei ole tähele pannud Jehoovat!

Kuulge seda, preestrid, ja pange tähele, Iisraeli sugu! Kuulatage, kuninglik koda! Sest teie hooleks on kohus! Jah, te olete püüdepaelaks Mispale ja võrguks, mis on laotatud Taabori peale!

Ja nagu varitsevad röövlid on preestrite jõuk: nad tapavad Sekemi teel, nad teevad tõesti häbitegu!

Kui nad karjas käisid, sai nende kõht täis; kui nende kõht sai täis, läks nende süda ülbeks - sellepärast nad unustasid mind!

Kas peaksin nad vabastama põrgu käest? Kas peaksin nad lunastama surmast? Surm, kus on su okkad? Põrguhaud, kus on su astel? Kaastunne on peidus mu silme eest!

Oma vanemate päevist kuni tänapäevani me oleme suured süüdlased, ja meie pahategude pärast on meid, meie kuningaid ja meie preestreid antud teiste maade kuningate kätte, mõõga kätte, vangideks ja riisutavaiks, ja meie näod on olnud täis häbi nagu tänagi!

Sellepärast ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: mina olen tõesti ütelnud: sinu sugu ja su isa sugu peavad igavesti elama minu ees! Aga nüüd ütleb Jehoova: jäägu see minust kaugele! Sest kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind ei pane mikski, on põlastusväärt!

Otsegu varas häbeneb, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu, nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid,

kes ütlevad puule: "Sina oled mu isa!" ja kivile: "Sina oled mind sünnitanud!" sest nad on pööranud mu poole kuklataguse, aga mitte nägu! Ent oma hädaajal nad ütlevad: "Tõuse ja päästa meid!"

Sellepärast teen minagi teid põlatuiks ja armetuiks kõigi rahvaste juures, sest te pole tähele pannud minu teid, vaid olete õpetuses olnud erapoolikud!

Nende ots on hukatus, nende jumal on nende kõht ja nende au on nende häbis; nad taotlevad maapealseid asju.