1
On üteldud: vaata, kui mees saadab ära oma naise ja see läheb tema juurest minema ning saab teisele mehele: kas ta tuleb veel mehe juure? Eks seesinane maa roojastu väga? Sina oled teinud hooratööd paljude armatsejatega ja tahad pöörduda tagasi minu juure! ütleb Jehoova.
2
Tõsta oma silmad üles tallermaade poole ja vaata: kus ei ole sind magatatud? Neid oodates sa istusid teede ääres otsegu araablane kõrves ning roojastasid maad oma hooruse ja pahategudega!
3
Paljud armatsejad peatusid ja said sulle püüniseks: sulle jäi hooranaise laup, sa ei tundnud häbi!
4
Eks sa hüüa nüüd mind: "Mu isa! Sina oled mu noorepõlvesõber!
12
Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Jehoova, siis ma ei näita teile enam sünget nägu, sest mina olen armuline, ütleb Jehoova, mina ei pea viha mitte igavesti!
13
Aga tunne oma süüd, et sa oled üles astunud Jehoova, oma Jumala vastu ja oled iga halja puu all ajanud oma põlved laiali võõrastele! Minu häält ei ole te mitte kuulnud, ütleb Jehoova!
14
Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Jehoova, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: linnast ühe ja suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse!