Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, ja tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja ütelda temale: "Mis sa teed?"

Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veelgi suurem võim!

Aja rasva sellesinase rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!"

Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub

sest ta oli mitu korda olnud kinni jalgrau'us ja ahelais, aga oli ahelad puruks kiskunud ja jalgrauad katki murdnud, nii et ükski ei suutnud teda taltsutada.

Ööd ja päevad läbi oli ta aina mägedel ja surnuhaudades ning karjus ja peksis ennast kividega.

Aga kui tema astus maale, tuli linnast talle vastu mees, kelle sees oli kurje vaime; ja ta ei olnud ammust ajast kuube selga pannud ega asunud majas, vaid surnuhaudades.

Sest ta käskis rüvedat vaimu väljuda inimesest. See oli teda juba kaua aega vaevanud, ja teda oli ahelatega seotud ja peetud jalgrau'us, aga ta oli rauad katki kiskunud ja kuri vaim oli teda ajanud kõrbedesse.

Ja et kästi puu juur alles jätta, see tähendab: su kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas valitseb!

Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.

"Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin Teda, kes elab igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik püsib põlvest põlve!

Ja ta kõneleb sõnu Kõigekõrgema vastu ning piinab Kõigekõrgema pühi! Ja ta püüab muuta aegu ja seadust, ja need antakse tema kätte ajaks, aegadeks ja pooleks ajaks!

Ja jälle seab Põhja kuningas üles väehulga, mis on suurem kui endine, ja mõne aasta pärast tuleb ta temale kallale suure sõjaväe ja rikkaliku vooriga.

Siis ma kuulsin linases riides meest, kes oli jõe vete kohal, kuidas ta oma paremat ja vasakut kätt taeva poole tõstes vandus selle juures, kes igavesti elab: "Tõesti, aeg, ajad ja pool aega! Ja kui püha rahva jõu hävitus on jõudnud lõpule, siis teostuvad need kõik!"

Ja naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbe oma paika, kus teda toidetakse aeg ja ajad ja pool aega eemal mao palge eest.