Ja Artahsasta ajal kirjutasid Bislam, Mitredat ja Taabeel ning teised nende kaaslased Artahsastale, Pärsia kuningale; kiri oli kirjutatud aramea kirjaviisis ja oli tõlgitud aramea keele.
Siis ütlesid Eljakim, Sebna ja Joa ülemjoogikallajale: "Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!"
Kuninga ja tema suurnike sõnade peale tuli kuninga ema pidusaali. Kuninga ema hakkas rääkima ja ütles: Kuningas elagu igavesti! Ärgu kohutagu sind su mõtted ja ärgu kahvatagu su näojume!
Ja kui ta jõudis augu juure, kus Taaniel oli, ta hüüdis kurva häälega; ja kuningas rääkis ning ütles Taanielile: Taaniel, elava Jumala sulane! Kas su Jumal, keda sa lakkamata oled teeninud, on suutnud sind päästa lõukoerte küüsist?"
Ja Saamuel ütles kogu rahvale: "Kas näete, kelle Jehoova on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas!" Siis kogu rahvas hõiskas ja ütles: "Elagu kuningas!"
Sest ta läks täna ja tappis palju härgi, nuumloomi ja pudulojuseid, ja ta kutsus kõik kuningapojad ja väepealikud ja preester Ebjatari; vaata, nad söövad ja joovad tema ees ning ütlevad: Elagu kuningas Adonija!"
ja ütlesin kuningale: "Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud?"
Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus kõik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unenäo, aga ükski ei suutnud seda vaaraole seletada.