et see on tema, kes istub maasõõri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud, kes laotab taevad laiali loorina ja venitab neid otsegu telki elamiseks selles,
Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud, Assurist ja Egiptusest, Patrosest, Etioopiast, Eelamist, Sinearist, Hamatist ja mere saartelt!
Ja ma teen nende keskel ühe tunnustähe. Ma läkitan nende hulgast pääsnuid rahvaste juure Tarsisesse, Puudi ja Luudi ammuküttide juure, Tubalisse ja Jaavanisse, kaugetele saartele, kes ei ole kuulnud kuuldusi minust ega ole näinud minu auhiilgust; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust!
neist eraldusid saarte rahvad. Need olid Jaafeti järeltulijad nende maade järele, igaühel oma keel, nende suguvõsade kaupa, vastavalt neile rahvastele.