4
Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav, otsegu kaheterane mõõk!
5
Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole!
6
Ta ei pea silmas elurada, ta jäljed ekslevad, ilma et ta märkakski!
7
Seepärast, mu pojad, kuulge mind, ja ärge lahkuge mitte mu suu sõnadest!
8
Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse ligi,
9
et sa ei annaks oma au mitte teistele ega oma aastaid armutule,
10
et võõrad ei küllastuks sinu varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
11
et sa viimaks ei hakkaks vinguma, kui su liha ja ihu on lõpnud,
12
ega ütleks: Miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?
13
Miks ma ei kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetajate poole?
14
Pea oleksin sattunud lausa õnnetusse keset kogukonda ja kogudust!