Aga tema on armuline: ta lepitab pahateod ega tule hävitama, vaid võtab sagedasti tagasi oma viha ega lase kogu oma vihaleeki tõusta!

Tal tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi!

Kui kaua Sa, Jehoova, ennast ikka peidad? Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli?

"Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!"

Mu ihu on kaetud ussikeste ja mullakamaraga, mu nahk on kärnas ja kurtunud!

Pea meeles, et mu elu on otsegu tuuleiil, ei saa mu silm enam õnne näha!

Pea meeles, et sa mind oled teinud savist! Ja nüüd sa tahad mind jälle tagasi viia põrmu!

Kas tahad hirmutada lendlevat lehte ja taga ajada kuivanud kõrt,

sest põrm saab jälle mullasse, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juure, kes tema on annud!