Esimesed, kes siis jälle elasid oma pärisosas ja linnades, olid Iisraelist - preestrid, leviidid ja templisulased.

Aga kui Juuda ja Benjamini vaenlased kuulsid, et need, kes olid vangis olnud, ehitasid templit Jehoovale, Iisraeli Jumalale,

Saalomon ohverdas tänuohvriks, mida ta Jehoovale ohverdas, kakskümmend kaks tuhat veist ja sada kakskümmend tuhat pudulojust. Nõnda pühitsesid kuningas ja kõik Iisraeli lapsed Jehoova koja.

Kuningas Saalomon ohverdas tapaohvriks kakskümmend kaks tuhat veist ja sada kakskümmend tuhat pudulojust; nõnda pühitsesid nad, kuningas ja kogu rahvas, Jumala koja.

Kaheksandal päeval pidasid nad lõpetuspüha, sest nad pidasid altari pühitsemist seitse päeva ja püha seitse päeva.

Siis tulid templi uuendamise pühad Jeruusalemmas. Oli talv.

Ja nad pidasid hapnemata leibade püha seitse päeva rõõmsad olles, sest Jehoova oli neid rõõmustanud, pöörates Assuri kuninga südame nende poole, nõnda et tema nende käsi kinnitas Jumala, Iisraeli Jumala koja töös.

Ja nad laulsid Jehoovat kiites ning tänades: "Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti Iisraeli vastu!" Ja kõik rahvas tõstis suurt rõõmukisa Jehoovat kiites, et Jehoova kojale oli alus pandud.

Aga paljud preestritest ja leviitidest ning perekondade peameestest, vanad, kes olid endist koda näinud, nutsid suure häälega, kui sellele kojale nende silma all alus pandi; ent paljud tõstsid rõõmuga hõisates häält!

Ja seal sööge Jehoova, oma Jumala ees ning olge rõõmsad, teie ja teie pere, kõige pärast, miska teie käsi on hankinud, millega Jehoova, su Jumal, sind on õnnistanud.

Ja kogu Iisrael tõi Jehoova seaduselaeka üles hõisates ja sarve puhudes, pasunate, simblite, naablite ja kanneldega mängides.

Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta rahva nende telkidesse, kes oli rõõmus ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Jehoova oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma Iisraeli rahvale.

Ja terve kogudus otsustas veel teist seitse päeva püha pidada, ja nõnda nad pidasid rõõmsasti püha ka need seitse päeva.

Ja Jeruusalemas oli rõõm suur, sest Iisraeli kuninga Saalomoni, Taaveti poja päevist saadik ei olnud midagi niisugust Jeruusalemas sündinud.

Ja ta ütles neile: "Minge sööge rasvaseid roogi ja jooge magusaid jooke, ja läkitage osa neile, kelledel midagi ei ole valmistatud. Sest see päev on pühitsetud meie Issandale. Ja ärge kurvastuge, sest rõõm Jehoovast on teile kindlaks linnaks!"

Ja nad ohverdasid sel päeval suuri ohvreid ning olid rõõmsad, sest Jumal oli neile suure rõõmu valmistanud; ka naised ja lapsed rõõmutsesid, ja Jeruusalema rõõm oli kaugele kuuldav.

Palveteekonna laul Taavetilt. Ma rõõmustusin, kui mulle üteldi: "Lähme Jehoova kotta!"

Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: Olge rõõmsad.