Ja Jaakob vastas vaaraole: "Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal!"

Kui sa inimesi karistad nuhtlustega süütegude pärast, siis pudeneb otsegu koide söödud see, mis temale on kallis! Kõik inimesed on tühi õhk! Sela.

Ma olen võõras maa peal, ära peida mu eest oma käske!

Usus need kõik surid ega saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised maa peal.

Ja kui nad oleksid mõtelnud seda kodumaad, kust nad olid väljunud, siis oleks neil ju olnud juhust minna tagasi.

Armsad, ma manitsen teid kui "võõraid ja majalisi" hoiduda lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu,

Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää mitte püsima!

Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu mõtteke!

Sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest Sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha!

Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari!

Sest kes teab, mis inimesele on elus hea tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?

Hääl ütleb: "Kuuluta!" Ja teine kostab: "Mida ma pean kuulutama?" "Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal!

Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti!"

teie, kes ei teagi, missugune on homme teie elu; sest te olete suits, mida pisut aega nähakse ja mis siis haihtub -