Ja Taavet lõi neid puhtest kuni teise päeva õhtuni; neist ei pääsenud muud kui ainult nelisada noort meest, kes istusid kaamelite selga ja põgenesid.

Tõsta need nende nähes õlale, vii pimedas välja; kata nägu, et sa ei näeks maad, sest ma olen pannud sind endeks Iisraeli soole!"

Ja ma tegin, nagu mind kästi: ma viisin asjad välja päeval, nagu teekonna varustuse; õhtul aga murdsin ma oma käega müürist läbi, pimeduses viisin need välja, tõstsin nende nähes õlale.

Ja vürst, kes on nende keskel, peab pimedas kandami õlale tõstma ja välja minema; ta murrab müürist läbi, et sealtkaudu välja viia; ta peab katma oma näo, et ta ei näeks oma silmaga maad!

Aga kui tõotaja on vaesem, kui hindeväärtus nõuab, siis seatagu tõotatu preestri ette ja preester hinnaku teda; vastavalt sellele, nagu tõotaja jõud lubab, hinnaku preester teda.

Aga esmasündinut, kes lojustest esmasündinuna on määratud Jehoovale, ei tohi keegi pühitseda, olgu see härg või pudulojus, sest see on juba Jehoova oma!

Jehoova paneb vaenlased, kes kipuvad sulle kallale, su ette kaotust kandma: üht teed nad tulevad su vastu, aga seitset teed nad põgenevad su eest!

Väljas laastab neid mõõk ja sees hirm, niihästi noori mehi kui neitseid, imikuid ühes hallipäiste meestega!

Kuidas võis üksainus jälitada tuhandet ja kaks kihutada põgenema kümme tuhat, kui mitte nende Kalju ei oleks neid müünud ja Jehoova nad loovutanud?