Ja kuningas käskis Joabi, Abisaid ja Ittaid, üteldes: "Olge heatahtlikud nooruki Absalomi vastu!" ja kõik rahvas kuulis, kui kuningas andis kõigile pealikuile käsu Absalomi pärast.

Aga Jael, Heberi naine, haaras ühe telgivaia ja võttis vasara kätte ning läks hiljukesi ta juure ja tagus vaia ta oimudesse, nõnda et see tungis maasse; tema magas ju väsimuse pärast sügavasti; nõnda ta suri.

Ta sirutas käe vaia ja parema käe töömeeste vasara järele! Ta tagus Siiserat, lõhkus tema pea, purustas ja puuris läbi ta oimud!

Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Jehoova! Aga kes sind armastavad, need on otsegu päike, kui ta tõuseb oma võimuses!" Ja maal oli rahu nelikümmend aastat.

Oma hiilguses tungi edasi! Astu sõjavankrisse tõe eest ja õiguse ning alandlikkuse eest; küll su parem käsi sulle õpetab kardetavaid tegusid! 

Kui nad ütlevad: "Nüüd on rahu ja julgeolek!", tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal; ja nad ei pääse mitte pakku.

Sest otsegu Joona oli valaskala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.