rose up
Iiob 24:14
Puhteajal tõuseb mõrvar üles, et tappa viletsat ja vaest, ja öösiti hiilib varas!
Õpetussõnad 4:16
Sest nad ei saa magada, ennegu nad kurja on teinud; neilt võetakse uni, kui nad kedagi ei ole saanud panna komistama!
Matteuse 27:1
Aga kui valgeks läks, tegid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad Jeesuse kohta otsuseks tema ära tappa.
came
2. Moosese 18:14
Moosese äi nägi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: "Mis asi see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?"
2. Moosese 18:16
Kui neil on mingi asi, siis nad tulevad minu juure ja mina mõistan kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala seadused ja tema käsuõpetuse."
2. Moosese 18:26
Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad nad tõid Moosese ette, aga kõik väikesed asjad nad otsustasid ise.
1. Kuningate 3:16-28
16
Kord tulid kaks hooranaist kuninga juure ja seisid ta ees.
17
Ja üks naine ütles: "Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul.
18
Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtki võõrast ei olnud ühes meiega kojas; ainult me mõlemad olime kojas.
19
Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud.
20
Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, su ümmardaja magades, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja ta pani minu sülle.
21
Ja kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, vaata, siis oli ta surnud! aga kui ma teda hommikul tunnistasin, vaata, siis ei olnudki see minu poeg, kelle ma olin sünnitanud!"
22
Siis ütles teine naine: "Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud!" Aga esimene vastas: "Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!" Nõnda sõnelesid nad kuninga ees.
23
Siis ütles kuningas: "Üks ütleb: see on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud! Ja teine ütleb: ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!"
24
Ja kuningas ütles: "Tooge mulle mõõk!" Ja mõõk toodi kuninga ette.
25
Siis ütles kuningas: "Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!"
26
Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: "Oh mu isand, andke elus laps temale, ärge surmake teda!" Ent teine ütles: "See ei pea saama ei minule ega sinule - raiuge pooleks!"
27
Siis kostis kuningas ja ütles: "Andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte - see seal on ta ema!"
28
Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha.